Geopoliitiliste tõmbetuulte taustal paistab hetkel, et Washington ei ole valmis minema kaasa Brüsseli kavaga langetada Vene naftatoodetele kehtestatavat hinnalage 60 dollari pealt 50 dollarini.
Euroopa Liidu anonüümseks jäänud ametnik väitis Reutersi uudisteagentuurile antud usutluses, et USA rahandusministeeriumi spetsialistide arvates on momendil maailmamajandust suunavad turujõudude loogika piisav põhjustamaks langenud naftahindade kaudu Kremlile piisavalt peavalu.
USA loogika tugineb asjaolule, et vene naftat müüakse hetkel maailmaturul niigi 10 dollarit alla brenti toornaftaindeksi 64 dollarilist taset, jättes selle juba kehtestatud hinnalae (s.o 60 dollari) piiridesse.
Täpsustuseks olgu öeldud, et Ukraina on esitanud nõudmised kehtestada Vene toornafta hinnalaeks maksimaalselt 30 dollarit barrelilt.
Lääneriikide poolt 2022. aastal kehtestatud Vene nafta hinnalagi on mehhanism, mille abil üritatakse piirata Vene naftatulusid keelates kindlustuse ja finantseerimise tankeritele, mis kannavad Vene naftat mis on mõeldud müügiks hinnaga üle 60 dollari barrelist.
Tegelikkuses on meetmed osutunud aga suhteliselt väheefektiivseks seoses Venemaa poolt kasutatud tankerite varilaevastikule ning alternatiivsetele kindlustamise ning finantseerimise allikatele, mis jäävad väljapoole lääne finantssüsteemi.
Toimetas Adrian Bachmann