2023. aasta neljandas kvartalis jõudis Ameerika Ühendriikide päevane naftatoodang 13,3 miljoni barrelini. Sellises rekordilises mahus naftat pumbates ületab USA toodang peatselt kõigi teiste riikide naftatootmise mahu.
Demokraatide valitsus lubas 2021. aastal ametisse asudes olla jube "roheline" ja kliima ära päästa. Reaalsus on siiski midagi muud. Ameerika Ühendriigid pole mitte kunagi ajaloos pumbanud nii palju toornaftat ja puuraugu kondensaati kui 2023. aasta viimases kvartalis, vahendab CNN.
S&P Global Commodity Insightsi andmetel jõudsid Ameerika Ühendriigid aasta viimastel kuudel toodanguni 13,3 miljonit barrelit päevas. Donald Trumpi presidendiaja naftatoodang jõudis 2020. aastal, vahetult enne Covidi kriisi, 13,1 miljoni barrelini päevas.
Naftatoodangu suurendamise ühe suurima põhjusena nimetatakse vajadust hoida Ameerika Ühendriikide bensiinihind kontrolli all.
Kõige suuremas mahus on naftatoodangut suurendanud Texase ja New Mexico Permi basseini kildanafta pumpajad. Naftat pumbatakse nii palju, et seda jääb üle ekspordiks. Ameerika Ühendriigid ekspordivad sama palju toornaftat, naftatooteid ja LNG-d kui seda teevad Saudi-Araabia või Venemaa.
Rapidan Energy Groupi presidendi Bob McNally sõnul näitab selline naftatoodangu seis, et Ameerika Ühendriikide käsutuses on hiiglaslikud naftavarud. Naftatoongu suurenemise taga on ka tehnoloogia areng, ehk tootjad oskavad ühest puuraugust ammutada rohkem süsivesinikke kui varem.
USA suurem naftatoodang aitab tasakaalustada hinnasurvet, mida OPEC+, peamiselt Saudi-Araabia ja Venemaa lootsid toodangu vähendamisega saavutada. Naftat pumpavad rohkem kui kunagi varem teisedki OPEC-isse mitte kuuluvad riigid, nagu Kanada ja Brasiilia.
Analüütikud ootavad, et 2024. aastal jõuab naftanõudlus rekordilise tasemeni.
USA suur naftatoodang aitas riigis hoida bensiinigalloni (ca 3,8 liitrit) hinna kolme dollari piires (ca 70 eurosenti liiter). Kui aasta alguses ulatus naftabarreli hind 100 dollari lähedusse, siis tänaseks kõigub see 70–80 dollari vahel.
"Demokraadid rabelevad ja karjuvad"
President George W. Bushi valitsuse endine energeetikavaldkonna ametniku McNally sõnul oli demokraatide valitsus sunnitud oma 2021. aasta kliima päästmise seisukohti Ukraina sõja tõttu muutma. Kui Venemaa tungis Ukrainasse, siis tõusis USA-s bensiinigalloni hind üle viie dollari, mille peale demokraadid arvasid, et naftaettevõtted peavad rohkem naftat pumpama. Seda hoolimata asjaolust, et "kliimateadlased" ja -aktivistid nõuavad vastupidist.
McNally sõnul on demokraadid, "kuigi nood rabelevad ja karjuvad, tiritud esialgse fossiilkütuste tarbimise vähendamise kava juurest hulga mõistuspärasemate poliitikate suunas". Demokraadid tahavad küll kliimat päästa, aga "kõrgete bensiinihindade ja Venemaa Ukrainasse sissetungi reaalsus röövib neilt selle võimaluse," jätkas Rapidani juht.
Toimetas Karol Kallas