Ameerika Ühendriikides on puhkenud suurem skandaal, millest selgub, kuidas riigi sisejulgeolekuamet on mitmeid aastaid teinud koostööd Twitteri, Facebooki, Wikipedia ja teiste suurte sotsiaalmeediaplatvormidega, et piirata inimeste sõnavabadust.
Skandaali aluseks on lekked, kahe osariigi peaprokuröride poolt algatatud kohtuprotsess ja neid täiendavad avalikud dokumendid. Näiteks selgub kohtukaebusest muuhulgas, et 2022. aasta veebruaris rääkis Microsofti üks juhtidest Matt Masterson, kes töötas varem DHSis (Department of Homeland Security) DHSi direktorile: "Platvormid peavad valitsusega ära harjuma. See on päris huvitav kui vastalised nad sellele on," vahendab The Intercept.
Dokumendid näitavad samuti, et DHSi ametnikud kohtusid enne 2020. aastat Twitteri, Facebooki, Wikipedia ja teiste platvormide juhtidega "sisu haldamise" tegevuste koordineerimise eesmärgil. Need kohtumised olid osa salaleppest ja koostööst DHSi ning suurte tehnoloogiaettevõtete vahel, mille eesmärgiks oli leida lahendused "väärteabe" vastu.
Sõnaseletusi: Eesti keeles on need kõik üks sõna, kuid inglise uuskeeles on kolmel "väärteavet" tähendaval sõnal – "misinformation", "disinformation" ja "malinformation" – järgnevad tähendused:
misinformation – tahtmatult levitatav väärteave;
disinformation – tahtlikult levitatud väärteave;
malinformation – faktiliselt õige teave, mida esitatakse konteksti väliselt ja üldjuhul halbadel eesmärkidel.
Valdkonnad, milles väärteabega võitluses koostööd tehti olid näiteks vägede väljaviimine Afganistanist 2021. aasta augustis, mida USA Joe Bideni juhtimisel suutis läbi viia eriti katastroofiliste tulemustega ning Covid-19 lähteallikas, mille tulemusena visati paljud kasutajad sotsiaalmeediast välja, kui nad julgesid esitada hüpoteesi, et viirus sai alguse Hiina Rahvavabariigi Wuhani sõjalabori lekkest. USA Senati vabariiklaste tellimusel valminud uuring, mis avalikustati oktoobri lõpus näitab, et see oli kõige tõenäolisem Covid-19 alguspunkt. Tähelepanu pöörati "valeinfole", et Covid-19 vastu mõeldud vaktsiinid pole tõhusad, rassiõiglust puudutavale teabele, Ukraina sõjale ja teabele, mis vähendas usaldust rahainstitutsioonide vastu.
President Donald Trumpi poolt allkirjastatud küber- ja taristuturvalisuse agentuuri loomise seaduse (Cybersecurity and Infrastructure Security Agency Act; CISA) alusel loodi DHSi juurde uus haruangentuur, mis hakkas internetis leviva "väärteabega" võitlema. CISA leidis ühel hetkel, et nende ülesanne DHSi osakonnana on "arenenud" ja nad peavad "väärteabe murede" osas tegema koostööd sotsiaalmeedia ettevõtetetega. Sotsiaalmeedia ettevõtted uskusid, et nii peab see olema.
Olulised punktid:
– Ehkki DHS sulges oma vastuolulise väärteabe haldamise nõukogu (Disinformation Governance Board), näitab üks strateegiline dokument siiski, et sarnane tegevus jätkub.
– DHS ründas teavet, mis puudutas USA vägede Afganistanist väljaviimist, Covid-19 põhjustanud asjaolusid, Covid-19 vaktsiinide tõhusust, rassiõiglust ja USA Ukraina toetamise põhjuseid.
– Facebook lõi valitsusametnikele eriportaali, mille kaudu viimased said otse "väärteabest" teada anda.
Osaliselt õigustas DHS oma tegevust "kõrvalejäetud kogukondade" kaitsmisega.
Eriti aktiivseks muutus "väärteabega võitlemine" 2020. aasta USA presidendivalimiste ajal. Nii Facebooki juht Mark Zuckerberg ja toonane Twitteri ülemus Jack Dorsey lasid näiteks oma platvormidelt eemaldada Joe Bideni poja Hunter Bideni rüperaali skandaali, mida kajastas New York Post, puudutava sisu.
Valimiste ajal peeti iga nädal telekonverents, mille sisuks oli luurekogukonna võitlus valimisi puudutava väärteabega. Peale valimisi on neid kohtumisi peetud üle nädala.
DHS nõudis sotsiaalmeediaettevõtetelt, et need eemaldaksid "eemaldusnõuete" kaudu DHSile mittesobiva sisu, millise tegevuse kohta pidid sotsiaalmeediaettevõtted ka valitsusele aruandeid esitama.
Facebook lõi näiteks DHSi tarbeks eraldi portaali, mille kaudu sai viimane oma nõudmisi Facebooki ja Instagrami sisu kohta esitada. Käesoleva loo kirjutamise hetkel on portaal facebook.com/xtakedowns/login jätkuvalt töös.
Missouri peaprokuröri Eric Schmitti ja Louisiana peaprokuröri Jeff Landry kõrgemate valitsusametnike vastu algatatud kohtuasja süüdistuses osutatakse, et Joe Biden ja teised valitsusametnikud "survestasid ja tegid koostööd" suurte tehnoloogiaettevõtetega, et lämmatada Hunter Bideni sülearvuti skandaal; eemaldada teave, mis kinnitas, et Covid-19 sai alguse Hiina Rahvavabariigi sõjalaborist ja mis puudutas posti teel hääletamise ebaturvalisust. Süüdistuses osutatakse, et sellise tegevuse tulemuseks oli "väärteabega võitlemise sildi all tsensuuri kehtestamine ja interneti sõnavabaduse piiramine".
Süüdistuses nimetatakse endist Valge Maja pressiesindajat Jen Psakit, USA peaarsti Vivek Murthy'it, tervise ja sotsiaalministeeriumi ministrit Xavier Becerrat, NIAIDi juhti ja valitsuse Covid-19 ülemnõunikku Anthony Faucit, DHSi juhti Alejandro Mayorkast ja DHSi väärteabe haldamise nõukogu juhti.
Samuti on süüdistuses mainitud tervise ja sotsiaalministeeriumit, allergia ja nakkushaiguste riiklikku instituuti (NIAID), haiguste kontrolli ja ennetamise keskust (CDC), DHSi ja CISAt.
Süüdistuses kirjutatakse, et föderaalvalitsus on sõnavabadust maha surudes eiranud inimeste põhiseaduslikke õiguseid ja tegemist on "ühe suurima föderaalvalitsuse ametnike seadusrikkumisega riigi ajaloos".
Toimetas Karol Kallas