Ameerika Ühendriikide sõjavägi paiskab aastas atmosfääri hinnanguliselt 59 miljonit tonni süsihappegaasi, mis ületab mitmete tööstusriikide heitkoguseid. USA sõjaväest vähem süsihappegaasi toodavad näiteks Rootsi, Soome, Norra, Ungari ja Šveits.
USA sõjalised lähetused ja operatsioonid nõuavad suurel hulgal energiat ja jätavad endast maha suure süsinikujalajälje. Browni Ülikooli raporti hinnangu kohaselt on USA sõjavägi alates invasioonist Afganistani 2001. aastal eritanud 1212 miljonit tonni kasvuhoonegaase. Ainuüksi 2017. aastal eritati 59 miljonit tonni CO2-e – seda on enam, kui eritavad paljud tööstusriigid, kaasaarvatud Rootsi ja Šveits.
Naftafirma BP poolt välja antud maailma energia statistiline ülevaade dokumenteerib süsihappegaasi heitmeid erinevates riikides ning nende kohaselt eritas Rootsi 2017. aastal võrdluseks kokku 48 miljonit tonni CO2-e. USA sõjavägi tootis samuti rohkem kasvuhoonegaase kui Maroko, Peruu, Ungari, Soome, Uus-Meremaa ja Norra. Browni Ülikooli uuringu kohaselt oleks Pentagon koguselt 55. süsihappegaasi eritaja, kui tegemist oleks riigiga.
Sõda ning ettevalmistused selleks on tegevused, mis nõuavad palju fossiilseid kütuseid. Lisaks sellele, et USA kaitseministeerium on suurim energiatarbija Ühendriikides, on see ka maailma suurim institutsionaalne naftatarbija, vahendab Forbes.
70% kogu energiast kulub vägede ja varustuse liigutamisele ja kasutamisele maailmas, mis kätkeb endas suurtes kogustes lennukikütuse ja diisli põletamist. Sõjaline varustus ei ole tuntud oma kütusesäästlikkuse poolest ning hinnanguliselt suudavad Ühendriikide kasutuses olevad 60 000 humveed läbida galloni diisliga ainult neli kuni kaheksa miili.
Ka sõjaväeline kinnisvara jätab endast maha märkimisväärse süsiniku jalajälje: 2017. aastal kulutas USA kaitseministeerium 3,5 miljardit dollarit, et kütta, jahutada ja varustada elektriga 560 000 hoonet 500 kompleksis.
Toimetas Martin Vaher