Hillary Clinton ja Barack Hussein Obama administratsioon on rambivalguses skandaali tõttu, mis puudutab firma Uranium One valduses olnud Ühendriikide uraani müüki Venemaale ajal, mil tehingusse kaasatud üheksa välisinvestorit suunasid Clintonite fondi 145 miljonit dollarit.
Breitbart toob huvitatud lugejateni skandaali seitse peamist punkti.
Esiteks juhib väljaanne tähelepanu oma vanemtoimetaja Peter Schweizeri raamatule Clinton Cash, milles ülaltoodud tehing Clintoni kui USA välisministri vastutusalas aset leidis.
Teiseks on toodud viide ajalehe The New York Times esileheloole, milles Schweizeri paljastused kinnitust leidsid. Artiklis tuuakse ära detaile sellest, kuidas venelaste Rosatom Kanada ettevõtte ajavahemikus 2009-2013 kolme eraldi ostutehinguga üle võttis. Müüki läks 20 protsenti USA uraanist.
Kolmandaks eemaldas FBI katte tõenditelt selle kohta, kuidas ja milliste meetoditega Vene tuumatööstus 2009. aastal USAs oma turuosa laiendas.
Neljandaks on oluline teada, et USA senati vastav komisjon on alustanud skandaali osas uurimist ning saatnud teabenõuded kümnele tehingutega seotud ametkonnale.
Viiendaks sai Bill Clinton peatselt pärast tehingut Moskvas peetud kõne eest 500 000 dollarit.
Kuuendaks sai Clintonite fond Uraniumi investoritelt kümneid miljoneid dollareid.
Ning seitsmendaks soovivad USA vabariiklastest senaatorid, et justiitsministeerium lubaks FBI vilepuhujal paljastada võimalikke täiendavaid fakte selle kohta, mida ja millal Clintonid ja Obama administratsioon kogu selle asja kohta täpselt teadsid.
Samal ajal on väidetavalt saanud ilmsiks, et Clintoni kampaania rahastas Venemaa mõjude uurimist valimiskaotuse kontekstis.
Hillary Clintoni kampaania rahastas osaliselt uurimist, mis viis nõndanimetatud Venemaa toimikute loomiseni, kirjutab ERR.ee viitega Washington Postile.
Toimik sisaldas süüdistusi võiduka Donald Trumpi kampaania seotusest Venemaaga.