Samal ajal kui Barcelona südamesse kerkib suursugune Sagrada Família basiilika jäävad aga kirikud üle kogu Hispaania järjest tühjemaks. Foto: Bigstockphoto.com

Kuigi end katoliiklasteks nimetavad on Hispaanias endiselt enamuses, käib neist kõigest 22% regulaarselt missal ja pihil. Samas moodustavad agnostikud ja ateistid juba peaaegu kolmandiku rahvastikust, vahendab FSSPX News.

Kuigi kaks kolmandikku hispaanlastest nimetab end katoliiklasteks, käib neist Hispaania Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse (Centro de Investigaciones Sociológicas – CIS) hiljutise küsitluse andmeil kõigest 22,7% endiselt missal ja/või armulaual. Küsitlusest selgus ühtlasi, et esmakordselt on riigis rohkem ateiste, agnostikuid ja uskmatuid (29%) kui praktiseerivaid katoliiklasi. 2,3% küsitletutest tunnistas muud usku.

Hispaania ei ole enam tõeliselt katoliiklik

CIS-i andmed räägivad selget keelt: 7,5% hispaanlastest on agnostikud, 8,3% on uskmatud või usu suhtes ükskõiksed ning 13,3% ateistid, moodustades seega kokku 29,1% rahvastikust.

Tulemused on eriti kõnekad Kataloonias, kus küll 52% elanikest peab enda katoliiklasteks, kuid kellest missal käib vaid 10,9%. Samas on uskmatuid kataloonlaste seas kokku 45,9%, kelledest 26,4% on ateistid, 11,3% usuleigeid ja 6% agnostikud. 2,2% küsitletutest tunnistavad mõnda muud usku. Kataloonia katoliiklastest täidab igapühapäevast missakohustust kõigest 5,3% ning 73% ei osale kunagi või peaaegu kunagi jumalateenistustel.

Sarnane on olukord ka Hispaania teistes piirkondades nagu Valencia, Baski ja Madridi autonoomses piirkonnas. Valencias käib pühapäevasel missal ainult 10,3% katoliiklastest ning 71,4% ei osale jumalateenistusel kas kunagi või peaaegu kunagi. Baski piirkonnas on vastavad näitajad 9,4% ja 67%.

Samas on La Rioja provintsis katoliiklasi koguni 90%, kelledest 40% on oma usku praktiseerivad ning 50% mittepraktiseerivad. Kuigi puuduvad andmed ateistide, uskmatute ja muu-usuliste kohta moodustavad agnostikud 10% sealsest elanikkonnast.

Mis võib olla usuleiguse põhjuseks?

Usu praktiseerimise langus on ülemaailmne nähtus: kahanenud ei ole mitte ainult nende arv, kes nimetavad end katoliiklasteks või kes käivad missal, vaid drastiliselt on langenud ka ristimiste, armulaua jagamiste ning abielude arv.

Kui piiskoppide konverentsi andmete kohaselt viidi Hispaanias 2007. aastal läbi 325 271 ristimist, siis eelmisel aastal kõigest 214 271. Abieludest on nüüd aga juba tervelt 80% ilmalikud mitte kiriklikud abielud. Olukord on eriti tasakaalust väljas Kataloonias, kus koguni 90,9% sõlmitud abieludest on tsiviilabielud ning Baski piirkonnas, kus vastav näitaja on 87,4%.

Praegune olukord ilmselt tulevikus vaid süveneb, kuna ligikaudu 50% noortest vanuses 18 kuni 24 määratlevad end uskmatutena, ületades seega end usklikeks pidavate noorte osakaalu.

Piiskopid süüdistavad selles eelkõige Hispaania ühiskonna "progressiivset sekulariseerumist", mis puudutab eriti riigi suurimaid tööstuspiirkondi, kus on kõige kõrgem kultuuri- ja religioonide paljususe indeks, nagu näiteks Katalooniat, Madridi, Valenciat või Baski autonoomset piirkonda. Samas Castilla–La Mancha, Castilla-León, Extremadura ja Andaluusia piirkonnas omab katoliku kirik endiselt suurt mõju.

Samuti nähakse süüd Vatikani II kirikukogust välja kasvanud reformides, mis desakraliseerisid liturgia ning moderniseerisid preestrite ja teiste vaimulikuks pühitsetute elukorralduse. Nende hinnangul ei suuda katoliikluse uus pale enam inimesi ligi tõmmata.

Ühtlasi nenditakse, et kui kirik ennast ise sekulariseerib, siis ei maksa üllatuda kui ühiskond sellele järgneb, seda enam, et paljud piiskopid aitavad sellele oikumeenilisi ja religioonide vahelisi suhteid propageerides aktiivselt kaasa. Samas ei ole aga kirik nende silmis oma kunagist suurt ühiskondlikku mõjuvõimu siiski täielikult minetanud.

Toimetas Martin Vaher.