Tänavu riigikogu liikmete poolt regionaalseteks investeeringuteks ehk nii-öelda katuserahadeks jagatavast neljast miljonist eurost pälvisid tervelt 643 000 eurot erinevad kristlikud usuühendused. 99 000 eurot sellest rahast sai endale Vanalinna Hariduskolleegiumi all kristliku haridusega tegelev Miikaeli Ühendus koos oma sihtasutusega.
Suurima toetuse mittetulundusühingule Miikaeli Ühendus jagas välja reformierakondlane Heiki Kranich summas 39 000 eurot. MTÜ Miikaeli Ühendus ja selle alla kuuluv SA Püha Miikaeli Kolleegium pälvis toetuse kõigilt erakondadelt peale sotside.
Keskerakonnalt sai SA Püha Miikaeli Kolleegium 35 000 eurot ning Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt (EKRE) sai MTÜ Miikaeli Ühendus 20 000 eurot. Erakond Isamaa eraldas sellele mittetulundusühingule aga 5000 eurot.
Kui Reformierakond, Keskerakond ja EKRE toetasid ühendust ruumide renoveerimiseks ja õpilaste sanitaartingimuste parandamiseks, siis Isamaa erakonna toetus on mõeldud tegevuskulude katmiseks ja õppematerjalide väljatöötamiseks.
Sihtasutus Püha Miikaeli Kolleegium loodi aastal 2005 selleks, et koos munitsipaalkooli Vanalinna Hariduskolleegiumiga toetada ja arendada traditsioonilisel kristlikul maailmavaatel põhinevat kultuuri- ja hariduskeskust.
Usuühendusi toetasid kõik parlamendierakonnad
Reformierakonnalt sai 30 000 eurose toetuse veel Tallinna Toomkooli Sihtasutus, 25 000 eurot anti EELK Viimsi Püha Jaakobi kogudusele, 18 000 eurot sai EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus ja 17 000 eurot anti Tartu Maarja Kiriku Sihtasutusele. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus sai neilt veel 10 000 eurot ning MTÜ EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kogudus pälvis 9000 eurot. Kokku jagas erakond usuühendustele katuserahasid 184 000 euro ulatuses.
Kõige suurema summa, 200 000 eurot, jagas usuühendustele aga Keskerakond. Kõige suuremad raha saajad olid 30 000 euroga EELK Põltsamaa Niguliste kogudus ning samas ulatuses ka Eesti Apostlik Õigeusu Kirik. Nimeliselt on välja toodud, et Martin Repinski eraldas veel ka 25 000 eurot Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jõhvi Jumalailmumise kogudusele. Lisaks teistele kogudustele sai suurema toetuse ka EELK Vormsi Püha Olavi kogudus summas 10 000 eurot.
EKRElt sai usuühendustest suurima toetuse EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus, mis pälvis 25 000 eurot. Mittetulundusühing Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajad sai nendelt 25 000 eurot, EELK Puhja kogudus 18 000 eurot ja EELK Narva-Jõesuu Niguliste kogudus 10 000 eurot. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) tervikuna sai nendelt veel 15 000 eurose toetuse. 10 000 eurot eraldati veel Eesti Evangeelsele Vennastekogudusele ja Tartu Luterlikule Peetri Koolile. Koolidest sai veel 9000 eurot Pärnu Kristlik Erakool. Kokku suunas EKRE usuühendustele 190 000 eurot.
Väiksema saadikute arvu ja seetõttu ka tagasihoidlikumate vahenditega Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) jagasid usuühenduste toetuseks vastavalt 39 000 ja 30 000 eurot.
Isamaalt said 5000 eurot muu hulgas MTÜ Palverännutee ja kristlikku raadiojaama pidav Raadio 7 UCB Meedia. Sama suure summa eraldasid isamaalased ka Tori Kiriku Taastajate Ühendusele, Tartu Katoliku Hariduskeskusele, EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause kogudusele ja EELK Rakvere Kolmainu kogudusele.
Usuühendustest suurima toetuse sai sotsiaaldemokraatidelt aga EELK Narva Maarja kogudus 10 000 euro ulatuses. Veel 5000 eurot sai nendelt ka Tartu Luterlik Peetri Kool, EELK Tartu Ülikooli Jaani kogudus, EELK Tartu Maarja kogudus, aga ka näiteks sihtasutus, mis annab välja ajalehte Eesti Kirik.
EELK peapiiskop Urmas Viilma pole siiski rahul
Katuserahade jagamisega ei ole aga rahul EELK peapiiskop Urmas Viilma, kes leiab, et katuserahade jagamine peab olema läbipaistvam ja paremini organiseeritud.
"Kui vaatame, mis eesmärgil toetatakse usuühendusi, siis suures osas on antakse raha katuste paranduseks või muudeks ehitustöödeks. Nimekirjas on küll ka tegevustoetuseid, kuid marginaalselt. Ometi pole renoveerimistööd ühegi usulise ühenduse põhikirjaline eesmärk. Selliselt analüüsides näeme siin puudujääki riigi poolt," kurdab Viilma.
"See, et meil ei ole riigikirikut, ei takista riigil olemast kirikuga võrdne partner ja vastupidi. Samuti ei keela see erakondadel või riigikogul toetada kirikute sisulist tegevust," lisab ta.
Toimetas Martin Vaher