Teadusajakirjas Science ilmus 19. septembril ligi pool miljardit aastat hõlmav uuring, mis näitab, et mainitud aja Maa pinna keskmine temperatuur on täna üks jahedamaid.
"485-miljoni aastane Maa pinnatemperatuuri ajalugu" nime kandvas ja ligi kümme aastat kestnud uuringus vaadeldi rohkem kui 150 000 fossiilidelt kogutud proovi ja pandi neilt kogutud andmed kokku tipptasemel kliimamudelitega. Sellisel moel andmete võrdlemine paljastas väidetavalt süsihappegaasi ja üleilmse soojenemise lähedase seose ning asjaolu, et Maa on kogu selle ajaloo jooksul olnud märksa soojem kui täna. Teadlased tunnistavad, et kliimamudelite tulemused sõltuvad suuresti eeldustest, mida nende koostajad neisse sisestavad.
Kuskil 800–600 miljonit aastat tagasi tekkis Maal väidetavalt kogu eluslooduse "esiolend" (urmetazoan) ja 600–500 miljonit aastat tagasi suurem hulk mitmikrakset elu, mis on kõnealuse uuringu valitud kestuse põhjuseks.
Uuringu mudelite kohaselt oli Maa pinna kõige kõrgem keskmine temperatuur poole miljardi viimase aasta jooksul 36 kraadi Celsiuse järgi. 2023. aastal, ajal kui teises kaalukas teadusajakirjas Nature avaldatud uuringu kohaselt Maa "mulises kuuma käes", oli terve planeedi maapinna keskmine temperatuur 14,98 kraadi ja sedagi suuresti põhjusel, et kliimateadlastele meeldib mõõteseadmeid paigutada linnade kuumasaartele või nende lähistele. Maa keskmine maapinna temperatuur oli poole miljardi aasta jooksul 22 kraadi Celsiuse järele ja pooluste jäämütse on Maal esinenud harva.
Allolev Science'i uuringust pärinev graafik näitab, et väidetavalt on Maa pinnatemperatuur läbi ajaloo olnud kõrgem kui see on täna. Graafiku hall osa näitab "teadlaste kindluse määra esitatud andmete osas" ehk kui tõesed esitatud andmed võiksid nende arust olla. Graafikult näeb, et "inimtekkelisele kliimasoojenemisele" vaatamata, on tänane Maa kliima "külmhoone" staadiumis. Vaadeldud perioodist on külmhoone perioode – mis valitseb täna Maal – olnud vaid 13 protsenti ajast.
Ometigi oskab uuringut juhtinud Arizona osariigi Ülikooli kliimateadlane Emily Judd uuringust välja lugeda, et inimkond peaks kliimamuutuste pärast olema mures, sest loodus ei oska tema sõnul kiiresti muutuvate temperatuuridega kohaneda. Samuti väidavad teadlased, et Maa kliima pole vaadeldud ligi poole miljardi aastase perioodi jooksul muutunud nii kiiresti kui see teeb seda täna. "Nii nagu Maale kukkus [dinosaurused hävitanud] asteroid, on see, mida inimkond täna teeb, ennenägematu," rääkis kliimateadlane ajakirjanikele.
Samuti näevad teadlased uuringus seost "soojust vangistava" süsihappegaasi ja Maa kuumemate temperatuuride vahel. Hiljuti avaldatud Kreeka kliimateadlaste teadustööst selgub samas, et Maa atmosfääri suuremat CO2 hulka põhjustab kliima soojenemine, mitte süsihappegaas ei aja ilma soojaks.
Judd üritab inimesi lisaks ehmatada väidetava tõigaga, et inimloom kujunes välja fanerosoikumi ajal (viimased 542 miljonit aastat) kui Maa keskmine temperatuur oli 11 kraadi ja kui kohe midagi ette ei võeta, siis sajandi lõpuks "kuumeneb" Maa temperatuur 17 kraadini.
Toimetas Karol Kallas