Vastavaldatud Ameerika Ühendriikide pediaatrateadlaste uuringust selgub, et Covid-19 ettekäändel kogukondade sulgemised mõjuvad vastsündinud lastele nii halvasti, et nende IQ jääb esimeste elukuude–aasta jooksul lastest, kes sulgemiste all ei ole kannatanud, keskmiselt 22 punkti maha.
Samuti kannatavad sulgemiste (lockdown) tõttu laste motoorika, verbaalsed oskused ja võime suhestuda ümbritsevaga, vahendab ZeroHedge.
Uuringus kirjutatakse: "Piiratud kodune ärgitamine ja puudulik kokkupuude välise maailmaga on viinud selleni, et pandeemia aja laste testid, mis näitavad nende kognitiivset arengut, on šokeerivalt madalate tulemustega."
Uuring viidi läbi Browni Ülikoolis, selles osales 672 last, kes olid sündinud enne ja pärast pandeemia algust 2020. aasta märtsis.
"Aastakümme enne pandeemiat, kolme kuu kuni kolme aasta vanuste laste standardtestide keskmine IQ tulemus kõikus saja punkti ümber. Pandeemia ajal kukkus see number 78ni," väidetakse uuringus.
Uuringu läbi viinud teadlaste sõnul on peamiseks põhjuseks, miks laste vaimne võimekus kannatas, puudulik ärgitamine ja kodune vastastikmõju.
Uuringu juhtteadlase Sean Deoni sõnul "võimekus kurssi korrigeerida muutub seda väiksemaks, mida vanemaks laps saab", mis tähendab, et selline mahajäämus esimeste elukuude jooksul jääb inimest mõjutama kogu elu.
Ajakirjanik Michael Curzon võtab uuringu kokku:
Laste, kes on sündinud viimase aasta sulgemiste jooksul, verbaalne, motoorne ja üleüldine kognitiivne võimekus on märkimisväärel madalam kui enne pandeemiat sündinutel. Põhjuseks on asjaolu, et valitsused on keelanud beebidel kohtuda vanavanemate ja sugulastega, mängida parkides teiste eakaaslaste või vanemate tuttavate lastega. Neid jäeti ilma võimalusest õppida tundma inimeste näoilmeid, kuna need olid varjatud maskide taha. Õpitulemuste, kõne- ja mitteverbaalse arengu testid andsid tulemused, mis jäid pandeemia sulgemiste eelsetel aastatel sündinute omadele märgatavalt alla.
Uuring viidi läbi Rhode Islandil ja selles osalesid valdavalt valged lapsed.
Teadlaste sõnul võib üpris kindlalt väita, et laste, kes on pärit majanduslikult kehvemal järjel olevatest kogukondadest, millest enamus ei ole valged, on märkimisväärselt hullemas olukorras.
Toimetas Karol Kallas