Merisigade pidajad on vähemus. Suvises Ühiskonnauuringute Instituudi küsitluses arvas suurem osa inimestest, et vähemuste huvides sõnavabaduse piiramine pole õigustatud. Foto: Objektiiv

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut korraldas möödunud suvel täisealiste Eesti inimeste seas suurema küsitluse, millest üks küsimus puudutas ka vihakõne teemat. 60 protsenti vastanuist leidis, et “vähemuste” käsituste pärast pole vaja sõnavabadust piirata ja 11 protsenti ei osanud sellise sõnavabaduse piiramise kohta midagi arvata.

2020. aasta sügisel tõusis Eesti ühiskonnas üheks oluliseks teemaks vihakõne. Reformierakonna fraktsioon esitas Riigikogus menetlusse vihakõne kriminaliseerimise eelnõu. Esimesel lugemisel detsembris lükkas Riigikogu eelnõu tagasi. Sügisel alustas ka Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna riik pole vihakõnet kriminaliseerinud,” põhjendab Ühiskonnauuringute Instituut (ÜI) suvisele küsitlusele tähelepanu juhtimist.   

ÜI küsis vihakõnesse suhtumise kohta järgmise küsimuse: “Kas sõnavabadust avalikus ruumis peaks piirama, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi?”

28 protsenti vastanuist leidis küsimusele vastates, et seda tuleb kindlasti või peaks tegema. 11 protsenti ei osanud küsimuse kohta midagi arvata ja 60 protsenti olid kas kindlalt või pigem “vähemuste” huvides sõnavabaduse piiramise vastu.

Erakondlike eelistuste põhjal on kõige suuremad sõnavabaduse toetajad EKRE pooldajad, kellest 79 protsendile on selline inimõiguste – mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 – rikkumine vastumeelne. Reformierakonna – üks partei, mis koos Sotsiaaldemokraatidega soovib “vihakõne” karistamise Eestisse maale tuua – toetajatest oli viidatud inimõiguse piiramise vastu 67 protsenti, Isamaa toetajatest 60 protsenti ja E200 toetajatest 59 protsenti. SDE ja Keskerakonna toetajatest olid sõnavabaduse ründamise vastu ainult pooled, vastavalt 53 ning 50 protsenti.  

Reformierakonna toetajatest on ainult 28 protsenti arvamusel, et “vähemuste” huvides on sõnavabaduse piiramine õigustatud.

Küsitluse pani ÜI tellimusel toime Uuringufirma Norstat ajavahemiks 02.06–18.06.2020 veebikeskkonnas ja sellele vastas tuhat 18-aastast ning vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.

Toimetas Karol Kallas