Riigikogu hoone Toompeal. Foto: Bigstockphoto.com

Kirjandusloolase Toomas Haugi hinnangul on täna avalikkuse ette astunud uue poliitilise liikumise Eesti 200 näol, mis soovib muutuda rahvaliikumiseks ja võib-olla koguni parteiks, et taotleda kohti 2019. aasta valimistel riigikogus, tegu kohmakalt varjatud globalistliku agendaga.

"Konverteerisin teksti oma arvutisse doc-faili ja asusin sellest kõigepealt otsima märksõnu, mis peaksid (või millest vähemalt osa peaks) elementaarselt sisalduma igas poliitilises manifestis, mis on pühendatud Eesti olevikule ja tulevikule," kirjutab Toomas Haug blogis Huige.

"Siinkohal otsinguprogrammi tulemid.

Iseseisvus – tulemeid pole.

Sõltumatus – tulemeid pole.

Eesti rahvas – tulemeid pole.

Eestlased – tulemeid pole.

Eestlus – tulemeid pole.

Eesti keel – tulemeid pole.

Rahvusriik – tulemeid pole.

Isamaa / kodumaa – tulemeid pole.

Eestlaste sündivus / iive – tulemeid pole.

Rahvuskultuur / eesti kultuur – tulemeid pole.

Jne."

"Eesti 200 manifestis on mõningaid elukeskkonnaga seotud ilusaid sõnu ja just nagu enneolematult julgeid probleemipüstitusi, aga korralikult võrgutada pole siiski viitsitud. Tegu on kohmakalt varjatud globalistliku agendaga, mis taotleb ühelt poolt heaolu kasvu ja rahvusvahelistumist, teisalt rahvusriigi taandumist ning sulandumist. Üksikasjade täiendav analüüs ei ole siinkohal oluline. Tasub ainult lugeda ebamääraselt sõnastatud hariduspoliitika lõiku, et mõista, kui sogases vees siin kalastama (lõimima) asutakse," jätkab Haug.

"Erakondadest võiks niisugusest "rahvaliikumisest" kasu olla eeskätt Keskerakonnal ja võib-olla ka sotsiaaldemokraatidel. Üldiselt tundub siiski, et tegu on kitsamasse ringi jääva ettevõtmisega. Aga selle taustal tekitab üha suuremat põnevust küsimus, kas mõni põhiseaduse kõrgeimast eesmärgist lähtuv päris eesti algatus ka veel ühiskonnas pinnale tõuseb või süveneb globalismi silmamoonduste ajastu."

Uue liikumise manifestile on alla kirjutanud Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Kristiina Tõnisson, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi nõukogu esimees Küllike Saar, tarkvaraettevõtte Nortal juht Priit Alamäe ning LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume.

"Oleme keskendunud ideedele. Maailmavaade ei ole olnud üldse oluline," ütles Postimehele Kristina Kallas, kes oli aastatel 2011–2015 MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees.