Juba eelmisel aastal 10% tõusnud väetise hind kerkis Ukraina sõja tõttu ligi 30%, mis hakkab ohustama tõsiselt toidu kättesaadavust, vahendab Reuters.
Väetisel on põllukultuuride kasvatamisel väga oluline roll. Kerkinud väetise hind koos Ukraina sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonide tagajärgedega on viinud põllumehed üle maailma raskustesse põllukultuuride tootmisel.
Venemaa on peamine kaaliumkloriidi, ammoniaagi, karbamiidi ehk lämmastikväetise ja teiste mulla toitainete eksportijaid maailmas, kelle tarned on nüüd sanktsioonide tõttu katkenud. Samuti on oluline väetiste eksportija ka Valgevene, kellelt samuti enam tarneid pole. Venemaa ja Valgevene eksportisid enne sanktsioone kokku 40% maailma kaaliumkloriidist. Lisaks eksportis Venemaa 22% ammoniaagist, 14% lämmastikväetisest ja 14% monoammooniumfosfaadist.
Väetiste tootmine on väga energiamahukas tööstusharu. Juba enne sõda olid väetiste hinnad tänu energia sisendhindadele oluliselt tõusnud.
Lisaks väetise hinnatõusule ja nappusele mõjutab maailma toidulauda ka teraviljaekspordi katkemine Venemaalt ja ekspordi vähenemine Ukrainast. Enne sõda eksportisid Ukraina ja Venemaa kokku 30% maailma nisust ja 20% maisist, kusjuures suur osa ekspordist toimus Musta mere kaudu, mis nüüd on blokeeritud.
Üle maailma on põllukultuuride tootjad hakanud vähendama väetiste kõrge hinna tõttu külvatavat pinda, lisaks väheneb saagikus. Brasiilias, kus toodetakse 38% maailma sojaoa toodangust, imporditi Venemaalt ja Valgevenest ligi pool väetistest. Farmer Cayron Giacomelli Lääne-Brasiilist sõnas Reutersile, et saagikus võib langeda ligi 8%.
"Me hakkame tootma vähem põllukultuure," sõnas USA farmer Mike Berry New Mexico osariigist, makstes käesoleval aastal vedela nitrogeeni eest ligi 232% kõrgemat hinda võrreldes eelmise aastaga.
Tais imporditi kogu väetisest 12% Venemaalt ja Valgevenest. Praeguses olukorras on seal riisi tootmine seetõttu tugeva hinnasurve all.
Toimetas René Allik