Olgugi et Tallinna Halduskohus on tunnistanud vaktsiinisunni kaitseväes õigusvastaseks, toonitas Martin Herem kõigile kaitseväe teenistujatele saadetud kirjas, et koroonavaktsiinide manustamine on jätkuvalt teenistuse jätkamise eelduseks ehk kõik teenistujad, kes ei lase endale uut vaktsiinidoosi süstida, peavad kaitseväest lahkuma.
Kaitseväe juhataja Martin Herem saatis 6. oktoobril kaitseväe siselisti kaudu laiali kirja, milles informeeris kõiki alluvaid oma otsusest nõuda kõigilt kaitseväe teenistujatelt jätkuvalt Covid-19 vaktsiinide manustamist teenistuse jätkamise eeldusena.
Kuigi Tallinna Halduskohus tunnistas oma 30. augusti otsusega vaktsineerimiskohustusele mitteallunud kaitseväe teenistujate ametist vabastamise õigusvastaseks, annab Herem koha oma kirja pealkirjas teada, et "kaitsevägi nõuab endiselt vaktsineerimistõendi esitamist".
Kohe kirja alguses kinnitab Herem, et kaitseväe juhtkonnal ei ole kavatsust vaktsineerimiskohustusest loobuda. "Kaitsevägi on nõudnud oma teenistujatelt kehtivat COVID-19 vaktsineerimistõendit. See nõue kehtib ka praegu. Ehkki on olnud spekulatsioone, et nõue tühistatakse, siis arvestades kaitseväe teenistuse eripära, ei ole sellist otsust vastu võetud," kirjutab ta.
Heremi sõnul jätkatakse vaktsineerimiskohustusega ennekõike kahel põhjusel, milleks on suhtlus välisriikidega (õppused, koolitused, lähetused, välisoperatsioonid, töögrupid jms) ja lahingvalmiduse tagamine igal ajahetkel. Herem on jätkuvalt seisukohal, et regulaarne Covid-19 vaktsiinide süstimine kõigisse kaitseväe teenistujatesse on kaitseväe lahinguvalmiduse eelduseks. "Vaktsineerimine aitab seda tagada," märgib ta otsesõnu.
Kaitseväe teenistujatele saadetud kirjas selgitab Herem pikalt oma nägemust sellest, miks kaitsevägi on vajanud ja vajab jätkuvalt vaktsineerimiskohustust. Peamiselt on see tema sõnul vajalik selleks, et võimalikult vähe inimesi jääks Covid-19-ga nakatumise tõttu teenistusülesannete täitmisest kõrvale. Heremi sõnul näitab kaitseväe riskianalüüs endiselt, et kõigilt teenistujatelt Covid-19 vaktsiinide regulaarse manustamise nõudmine on ainuke vahend, millega on võimalik nimetatud eesmärki saavutada.
Ühtlasi selgitab Herem, et Covid-19 vaktsiinide massiline manustamine ei ole toonud kaitseväes kaasa märkimisväärseid soovimatuid kõrvaltoimeid. "Mul puudub info, et vaktsineerimise tulemusel oleks kellelgi kaitseväest tekkinud pikaajalised või püsivad kahjustused," kirjutab ta ja lisab, et "kaitsevägi on teinud valitsemisalas kokku 11 047 doosi koroonavaktsiini ja tõsisemaid kõrvaltoimeid on isikute poolt tagasi raporteeritud vaid kolmel juhul."
Kriitikat, et Tallinna Halduskohtu poolt ka vaktsiinisunniks nimetatud vaktsineerimiskohustuse kehtestamine on vastuolus põhiseaduslike õigustega, Herem omaks ei võta, selgitades et kaitseväge "tuleb vaadata laiemalt".
"Tõenäoliselt leiab õiguste piiramist igal sammul," märgib Herem ja lisab: "42 teenistusest vabastatut peaksid endilt ausalt küsima ja vastama, mis oli tegelik põhjus vaktsineerimisest loobumisele. Kas mõni levinud vandenõuteooria, hirm tüsistuste ees või lihtsalt isiku õigused. Kaks esimest ei ole tänaseni kinnitust saanud. Tüsistuste puhul väga vähesel määral ja kaitseväes üldse mitte."
Oma kirja viimases lõigus märgib Herem, et õiguste ja vabaduste piiramine toimub kaitseväes pidevalt ning kas vaktsineerimiskohustuse kehtestamine kujutab endast põhiseaduse rikkumist, see alles selgub jätkuvates kohtumenetlustes. Teatavasti on kaitsevägi vaidlustanud vaktsiinisunni õigusvastaseks tunnistanud halduskohtu otsused teises kohtuastmes.
Kõik kaitseväe teenistujad, kes lasksid endale mullu sügisel pärast Heremi poolt vaktsineerimiskohustuse kehtestamist koroonavaktsiine süstida sisuliselt vastu tahtmist ja üksnes selleks, et säilitada võimalus teenistust jätkata, seisavad nüüd sama valiku ees. Teisisõnu tuleb neil taas otsustada, kas lasta endale süstida uus vaktsiinidoos või kaotada oma karjäär, oma perekonna sissetulek ja ka lootus (olulises osas välja teenitud) kaitseväe eripensionile.
Toimetas Varro Vooglaid