Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis annab vaenu õhutamisele senisest avarama tähenduse. Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on senine vaenukõne määratlus liiga kitsas ega võimalda piisavalt jõuliselt reageerida olukordades, kus avalikul üleskutsel on potentsiaal "avalikku korda" oluliselt ohustada.
Praegu kehtivas õiguses on avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele väärteona karistatav siis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele või varale. Justiitsministri sõnul on see kriteerium ebaõnnestunud ning muutnud vaenu õhutamise süüteokoosseisu näiliseks.
"Vaenu õhutamise süütegu seisnebki just abstraktse ohu ja vaenamise fooni, mitte konkreetse olukorra loomises. Seega kitsendab praegu kehtiv õigus vaenu õhutamise koosseisu põhjendamatult ega võimalda piisavalt jõuliselt reageerida olukordades, kus avalikul üleskutsel on potentsiaal avalikku korda oluliselt ohustada," väitis Laanet, leides, et praegu ei ole vaenukõne reguleeritud piisavalt sisuliselt.
Eelnõu järgi on tulevikus kuriteona karistatavad "raskemad juhud", kus keegi õhutab avalikult vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele inimeste rühma või rühma liikme vastu rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi tunnuse põhjal.
Karistatav saab olema aga selline tegevus, mis annab põhjust karta, et üleskutsele järgneb vägivald või see "ohustab oluliselt ühiskonna turvalisust". Muude süütegude puhul saab karistust raskendavaks asjaoluks see, kui teo motiiv on olnud vaen.
Järgmise sammuna liigub eelnõu menetlemiseks riigikogusse.
Toimetas Martin Vaher