Riigikohus soovitas kevadel valitsusel e-valimiste korraldamise reegleid täpsustada. "Täpsustamise" abil soovib Reformierkonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus saada endale valimiste korraldamise juures suurema sõnaõiguse.
Valimisseaduse soovib tänane Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus muuta, kuna põhiseaduses sätestatud "ühetaoliste" valimiste ritta soovitakse paber- ja e-hääletamise kõrval lisada mobiiltelefoniga hääletamise võimalus, vahendab ERR.
Koos m-hääletamise seadustamisega soovitakse, nagu selgub valimisseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusest, anda valitsusele suurem õigus sätestada, kuidas tuleb läbi viia e-valimisi ja sealhulgas, millised on e-valimiste tehnilised detailid.
Riigikohtu sõnul on e-hääletamise reeglistik liiga kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole. Seadustega e-hääletamise raamistamine pole vabariigi valimiskomisjoni sõnul jälle tore, kuna tarkvara areneb liiga kiiresti ja seadused on aeglased, mille tõttu jääb järele ainult e-valimiste poliitiliselt kallutatud valitsuse poolne seaduse jõuga määrustega suunamine.
Samuti leiab valimiskomisjon, et valitsusele valimiste korraldamisel sellise suurema sõnaõiguse andmine tekitab hetkel ametis oleva täitevvõimu poolse poliitilise valimiste mõjutamise ohu. Kui e- ja m-valimisi isegi korraldatakse ausalt, siis ometigi jääb sellisele määrustega valmiste suunamisele juurde parteipoliitiliste huvide kahtlus.
Reformierakondlasest justiitsministri Kalle Laaneti sõnul muretsemiseks põhjust ei ole.
Samuti on tegemist tänase valitsuskoalitsiooni jaoks tavaliseks saanud hirmkiire seaduse menetlemisega. Eelnõu saadeti asjaomastele institutsioonidele kooskõlastuseks välja 6. septembril ja justiitsministeerium ootab sellele kooskõlastusi juba 20. septembriks.
Hiljuti kirjutas üks riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv inimene sotsiaalmeedias, kuidas üks tuntud Reformierakonna liige oli talle riigikogu maja koridoris (väidetavalt irvitades) teatanud, et EKRE ei võida enam kunagi ühtegi valimist. Mõlema saadiku nimed on toimetusele teada.
Põhiseaduse §-s 60 kirjutatakse:
Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik.
Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89, 97, 105 ja 119 ettenähtud juhtudel varemalt kakskümmend ja hiljemalt nelikümmend päeva pärast valimiste väljakuulutamist.
Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus.
Toimetas Karol Kallas