Vandeadvokaat Risto Agur: kooseluseadus ei saa rakendusaktideta jõustuda

Meeleavaldus perekonna ja demokraatia kaitseks 5. oktoobril 2014 Toompeal. Foto: SAPTK

Vandeadvokaat Risto Agur kirjutab, et kui kooseluseaduse rakendusaktid ei kogu vähemalt 51 riigikogu liikme toetust ja jäävad vastu võtmata, siis kooseluseadus uuest aastast ei jõustu.

Kooseluseaduse rakendusaktide hääletamise küsimuses kirjutas Reformierakondlasest riigikogu liige Madis Milling 15. oktoobri Postimehes avaldatud artiklis, et ta on sunnitud andma oma allkirja ja hääle kooseluseaduse rakendussätetele.

21. oktoobri Eesti Päevalehes on avaldatud Reformierakonna fraktsiooni liikme Yoko Alender sõnavõtt, mille kohaselt on riigikogu liikmetel põhiseaduslik kohustus kooseluseaduse rakendusaktid õigeaegselt jõustada.

Paraku ei vasta need väited tõele. Nii Madis Milling, Yoko Alender kui kõik ülejäänud riigikogu liikmed on nii kooseluseaduse rakendusaktide kui ka kõigi muude õigusaktide hääletamisel täiesti vabad ja mingit seadusest tulenevat kohustust teatud viisil hääletada ei ole.

Saadikud on oma otsustes vabad

Põhiseaduse § 62 sätestab, et riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.

Põhiseaduse Kommenteeritud Väljaande kohaselt fikseerib see säte kaks olulist riigikogu liikme staatust puudutavat printsiipi – vaba mandaadi põhimõtte ja riigikogu liikme vastutamatuse (indemniteedi) – ning loob õiguslikud eeldused, et riigikogu liige saaks täita oma ametiülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistustest lähtuvalt. Vaba mandaadi põhimõte omakorda hõlmab mitut aspekti.

Esiteks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et riigikogu liige ei esinda parlamendis mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana.

Teiseks nõuab kõnealune printsiip, et riigikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid ning korraldada oma tegevust vabalt, lähtudes oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid.

Ülaltoodust tuleneb selgelt ja üheselt et riigikogu liikmel on õigus lähtuda seaduste hääletamisel üksnes oma südametunnistusest, mis muuhulgas tähendab õigust eirata oma erakonna seisukohti hääletamisele tulevates küsimustes. Sama kehtib kooseluseaduse rakendusaktide osas – riigikogu liikmetel ei ole mingit sundi ega kohustust nende poolt hääletada.

Rakendusaktide vastuvõtmine on kooselueaduse jõustumise eeldus

Mis puutub kooseluseaduse jõustumisse, siis ka siin on tarvis lükata ümber avalikult levinud kuuldus, nagu toimuks see 1. jaanuaril 2016 sõltumata rakendussätete vastuvõtmisest.

Kui kooseluseaduse rakendusaktid vastuvõtmiseks vähemalt 51 riigikogu liikme toetust ei kogu, siis võib asuda seisukohale, et ka kooseluseadus ei jõustu 1. jaanuaril, sest kooseluseaduse §-s 26 on selgesõnaliselt sätestatud, et seadus jõustub koos rakendusaktidega.

Ehk teisisõnu: kehtivate rakendusaktide olemasolu on kooseluseaduse jõustumise oluline eeltingimus. Kui see ei oleks nii, oleks seadusandja lihtsalt sätestanud, et seadus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril – ilma rakendusaktidele viitamata –, mis omakorda tähendab, et kui rakendusakte ei ole, siis kooseluseadus ka ei jõustu.

Artikkel avaldati algselt Postimehe arvamusportaalis ja on Objektiivis avaldatud autori loal.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!