ERR on mitte alarahastatud, vaid tugevalt ülerahastatud. Et see summa, mille ERR igal aastal riigieelarvelise tegevustoetusena saab – üle 40 miljoni euro –, on ebaproportsionaalselt suur, sellest annab selge pildi võrdlus põhiseaduslike institutsioonide aastaeelarvetega, kirjutab Varro Vooglaid.
ERR-i juhatus lähtub pidevalt eeldusest, nagu oleks ERR kohutavalt alarahastatud. See on põhimure, millest alatasa nõukogule räägitakse. Nõukogu liikmetelt mitte ainult ei eeldatata sama seisukoha omaksvõtmist, vaid ka töötamist selle nimel, et ERR-i rahastust suurendataks.
Mina aga mitte kuidagi selle vaatega ei nõustu. Vastupidi, minu hinnangul on ERR mitte alarahastatud, vaid tugevalt ülerahastatud. Et see summa, mille ERR igal aastal riigieelarvelise tegevustoetusena saab – üle 40 miljoni euro –, on ebaproportsionaalselt suur, sellest annab selge pildi võrdlus põhiseaduslike institutsioonide aastaeelarvetega. Lisatud illustratsioonil tõin selle info graafiliselt esile.
Nagu näha, on ERR-i eelarve tunduvalt (ligi 10 miljonit eurot) suurem kui Riigikogu Kantselei oma. Aga mis veelgi kõnekam: nelja põhiseadusliku institutsiooni ehk Vabariigi Presidendi, Riigikohtu, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri aastaeelarvete summa on vaid ca 59 protsenti ERR-i aastasest riigieelarvelisest tegevustoetusest (millele lisanduvad veel muud riigieelarvelised eraldised – sh ainuüksi 2026. aastal üle 10 miljoni euro uue telekompleksi ehituseks).
Kas keegi peab riigi toimimise aluseid ja riiklikke põhifunktsioone silmas pidades tõesti põhjendatuks, et ERR saab igal aastal riigieelarvest tegevustoetust enam kui 11 korda rohkem kui Õiguskantsleri Kantselei, enam kui 6,5 korda rohkem kui Riigikontroll ja enam kui 5,5 korda rohkem kui Riigikohus? Mina kindlasti mitte. Eriti pidades silmas, et õiguskantsler, riigikohus ja president peavad tagama riigivõimu teostamise kooskõlas põhiseadusega ning riigikontrolli ülesanne on tagada riigivara kasutamise otstarbekust ja säästlikkust.
Tõsi, kui arvatakse, et riigivõimu teostamisel ongi riikliku propagandasüsteemil sedavõrd suur tähtsus (AK kui instrument kodanike õige ja ühtse arvamuse tagamisel ja soovitava poliitilise tellimuse loomisel), siis on iseasi. Aga siis tuleks ka ausalt öelda, mis on ERR-i tegelik riiklik funktsioon avaliku arvamuse suunamise ja kujundamise vahendi ning seeläbi poliitilise võimu teostamise instrumendina.
Ju kritiseeriks nii mõnigi ERR-i juhatuse ja nõukogu liige minu siinset seisukohaväljendust, öeldes et selliseid vaateid väljendades ei tegutse ma nõukogu liikmena ERR-i parimates huvides. Kui nii, siis küsiksin vastu, et milles seisnevad ERR-i parimad huvid ja kes neid nõukogu liikmetele dikteerib?
See, millises suunas peaks ERR liikuma, muu hulgas tegevuse ja rahastuse ulatuse mõttes, ongi nõukogu liikmete otsustada. Minu kui nõukogu liikme vaade antud küsimuses on lihtsalt standardseks arvatud positsiooniga võrreldes väga erinev ning lähtub mitte ainult end riigiks riigis pidava "maja" huvidest, vaid Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse huvidest laiemalt võetuna.
Kui keegi soovitab osutatud eelarvelisi numbreid lähemalt uurida või täpsustada, siis 2026. aasta riigieelarve leiab SIIT, ERR-i eelarved aga SIIT (tõsi, eelmisel nõukogu koosolekul ERR-i nõukogu enamuse poolt kinnitatud 2026. aasta eelarvet ei ole sinna veel üles pandud).
Artikkel avaldati algselt autori blogis.