Riigikantselei taotleb strateegilise kommunikatsiooni tarbeks käesolevaks aastaks 145 385 eurot, mille eest palgatakse kaks strateegilise kommunikatsiooni eksperti ja arendatakse miljöökontrolli võimekust.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikurühma kuuluv parteitu rahvaesindaja Varro Vooglaid kommenteerib riigikantselei rahasoovi:
"President kritiseeris oma roosiaia kõnes valitsust, et elluviidav võimuprogramm pole rahvale piisavalt hästi lahti seletatud. Valitsus pakub omapoolse vastuse, palgates juurde propagandatöötajaid.
Kärpida ju võib natuke, aga kindlasti mitte riikliku propaganda arvelt.
Kuidagi tuleb ju rahvale selgeks teha, et Rail Baltic on TEGELIKULT [suured tähed Vooglaiult] väga hea asi.
Meretuuleparkide toetuseks kahe miljardi euro maksumaksjate raha kantimine on TEGELIKULT väga vajalik ja rahvale kasulik.
Põlevkivienergeetika hävitamine on TEGELIKULT hästi mõistlik samm.
Maksutõusud ja uute maksude kehtestamine majanduslanguse tingimustes teenivad TEGELIKULT ettevõtluse edendamise huvi.
Abielu rüvetamine ja lastele sooideoloogia jutlustamine on TEGELIKULT Eesti rahva püsimajäämise huvides."
Hetkel töötab riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroos nõunikuna ainult üks strakommar, kelle nimi on Einar Linn. Linn on NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Tippkeskuse asedirektor.
Kahe uue miljöökontrolli spetsialisti käesoleva aasta palkadeks taotleb riigikantselei 28 000 eurot, vahendab ERR. Kui arvestada, et parimal juhul asuvad stratkommarid riigikantseleis tööle alates septembrist, siis ei otsita väga kõrge tasemega eksperte, kuna nende netopalk jääb 1900 euro juurde. Kui eksperdid asuvad tööle oktoobris ja palgafond kavatsetakse ära kulutada käesoleval aastal, siis oleks ühe stratkommari netopalk 2600 euro juures.
Ülejäänud 117 385 eurot jagatakse laiali valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele (15 000€), ekspertide koolitamisele (90 000€) ja soetatakse tarkvara ning tehnikat (12 385€).
„Virtuaalne inforuum muutub järjest suuremaks ja intensiivsemaks. Sinna on üha rohkem kandumas ka ühiskonda destabiliseeriv mõjutustegevus, mis on raskesti tuvastatav ning teiste riikide kogemuste põhjal hinnatuna pärineb sageli piiri tagant. Virtuaalses inforuumis toimub pidevalt mõjutuskampaaniaid, millega üritatakse Eesti ühiskonda polariseerida, vähendada sidusust ning tekitada omavahelist usaldamatust. Riigikantselei eesmärk on luua, hoida ja arendada virtuaalse inforuumi monitoorimise ja analüüsi võimekus, et tuvastada struktuurseid mõjutuskampaaniaid, valeindentiteete ja võrgustikke ning kahjulikku sisu," selgitab riigikantselei rahavajadust.
Valitsuse kommunikatsioonibüroos töötab koos Linnaga 23 inimest, kellest kümme on naissoost.
Toimetas Karol Kallas