Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid saatis eile Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjonile (ERJK) ametliku pöördumise, milles palus selgitust selle kohta kas tema ja Markus Järvi jätkuvat osalemist saates "Fookuses" võidaks käsitleda SAPTK kui juriidilise isiku keelatud annetusena.
Kuna nii Vooglaid kui ka Järvi kandideerivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas 2023. aasta riigikogu valimistel, siis soovitakse selle päringuga saada selgust ERJK seadusetõlgenduse osas, et välistada seeläbi hilisemate vaidluste tekkimise võimalus.
Vooglaid selgitab oma pöördumises, et nad ei kavatse Järviga oma valimiskampaaniateks nii ehk naa kasutada sentigi SAPTK raha. Tema küsimuse taustaks on hoopis mõne meediatöötaja osutus, nagu võiks nende osalemist nende endi poolt rajatud portaali Objektiiv iganädalases saates "Fookuses", mille autorid nad on ja mida nad on teinud juba aastaid, kujutada endast SAPTK poolset annetust neile, kuna tegu olevat juriidilise isiku poolt neile loovutatud rahaliselt hinnatava hüvega.
Vooglaiu sõnul nad selle tõlgendusega ei nõustu, kuna saate "Fookuses" salvestamine on mitte neile loovutatav hüve, vaid oluline osa nende töökohustustest.
"Reaalselt loovutame meie ise oma aja, energia, teadmiste ja kogemuste näol SAPTK-le rahaliselt hinnatava hüve, mille eest SAPTK maksab meile omakorda palka. Seega ei ole SAPTK astunud ühtegi sammu selleks, et soodustada meile meie saates sõnavõimaluse andmisega meie valimiskampaaniat. Vastupidi, meie saade on eetris juba aastaid ja meie osalemisel saates ei ole vähimatki pistmist sellega, et oleme otsustanud lüüa kaasa riigikogu valimistel," selgitatakse pöördumises.
Lisaks leiab Vooglaid, et nende töökohustuste täitmise käsitlemist SAPTK poolse annetusena tekitaks absurdse olukorra, kus nende poolt pikaajaliste töökohustuste jätkuv täitmine arvataks seaduserikkumiseks. Ühtlasi tekiks sellisel juhul küsimus, kes kompenseerib neile nende sissetuleku kaotuse, kui seadusega sunnitakse neid riigikogu valimistel osalemiseks oma töökohustuste täitmisest loobuma.
Ühtlasi on Vooglaiu arvates sellisel juhul õigustatud küsimus, kuidas ei kujuta endast seaduserikkumist teiste riigikogu valimistel osalevate inimeste kaasalöömine teiste väljaannete saadetes, eriti kui seal keskendutakse riigikogu valimiste temaatikale.
Kokkuvõtvalt on Vooglaiu hinnangul tegu absurdse seaduse tõlgendusega. Ta leiab, et kui seadusandja tahaks keelata riigikogu valimistel osalevatel kandidaatidel valimiste perioodil teatud laadi meediatöös osalemise, siis saaks seadusandja sellise keelu seadusesse kirjutada.
Kuni sellist keeldu aga kehtestatud ei ole, on tema arvates igati põhjendatud küsida, kas ERJK poolt sellise keelu tuletamine kehtivast õigusest ei kujutaks endast lihtsalt meelevaldset soovmõtlemist ehk seadusele tähenduse omistamist, mida seadusandja sellele reaalselt andnud ei ole.
Vooglaid lisab lõpetuseks, et nad ei pea muidugi ERJK seadusetõlgendust endale siduvaks, aga nende huviks on siiski hilisemaid probleeme vältida, milleks on omakorda kasulik teatud küsimused juba eos selgeks teha.
Sellel teemal rääkisid Vooglaid ja Järvi ka möödunud nädala saates "Fookuses".
Pöördumise terviktekstiga saab tutvuda siin.
Toimetas Martin Vaher