Vana-aasta õhtul draamateatri perversse "Indentiteedikabaree" vahendamise eest vastutavad rahvusringhäälingu kooseisulised toimetajad tuleks kiiremas korras ametist vabastada, leiab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi. 

Kõlab Hando Runneli sõnadele loodud "Justamendi" laul "Maa tuleb täita lastega", mis 1980-ndate lõpus süstis nõukogude impeeriumist lahti murdvatesse eestlastesse elutahet ja lootust.

Ent nüüd taidleb selle taustal keegi Eesti neiukeseks riietunud värvitud mees, kellel on ette seotud suur beebikõht.

Sellist halva maitse ja meelevigasuse piiril tasakaalutlevat taidlemist on igal terve psüühhikaga inimesel piinlik jälgida. 

Aga etteaste läheb veel kõvasti piinlikumaks – ja kurjemaks, deemonlikumaks, jälgimaks. 

"Eestineidu" avab nüüd põrandaluugi ja jääb selle kohale harkisjalu seisma. Luugist vahib välja ilmselt teine värvitud mees, kes kannab meessuguelundit kujutavat mütsi. Laulusõnade "maa tuleb täita lastega ja laste laste lastega" taustal loobib ta lavale vastsündinud lapsi kujutavaid nukke, mõnitades Eesti emasid ja aastasadade jooksul rahvast taasloonud emaduse ideaali kui sellist. 

Lillade justega lavastaja Jüri Nael kommenteerib sama soojaga "madame" Andrus Vaarikule, kuidas tegu pidavat olema eelkõige haridusliku projektiga… 

Kui säärast spektaaklit pakuks mõni maaalune pervertide kelder ja selle baasil loodud harrastusteater, võiks asja ehk sinnapaika jätta. Ent seda jälkust etendab hoopis kodumaise teatri lipulaev Eesti Draamateater ühes EMTA lavakunstikooli üliõpilastega, ning mis veelgi arulagedam, seda kannab vana-aasta õhtu kõige vaadatumal eetriajal üle kodanike maksurahast üleval peetud ETV.   

Isegi kui jätta Eesti Draamateater ja kahjuks ka EMTA lavakunstikooli üliõpilased enda poolt eritatud söövitavasse vaimsesse fluidumisse ulpima, siis rahvusringhäälinguga on teised lood. ERR on avalik-õiguslik meediamaja, mida peavad üleval maksumaksjad ning mille tegevust reguleerib seadus.  

Rahvusringhäälingu seadusest tulenevalt (§ 4) on selle eesmärgiks kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Põhiseadus teatavasti sedastab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all ning lasterikkad pered on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sellega kooskõlas sätestab ka rahvusringhäälingu seadus, et ERR-i ülesandeks on luua ja vahendada sisu, mis väärtustab perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit. 

Eelpool kirjeldatud stseen, jättes praegu välja "kabaree" ülejäänud rõlgused, kujutab endast aga ühte kõige räigemat emaduse ja elu pühaduse üle deemonliku lõustaga irvitavat vaatepilti, mida ma viimasel ajal olen avalikus ruumis kohanud. 

ERR, mis sellist perverssust vahendab, rikub otseselt ja ühemõtteliselt oma seadusest tulenevaid kohustusi solvates vana-aasta õhtul kõiki Eesti emasid ja vanaemasid. Eelkõige irvitab ERR draamateatri üllitist eetrisse lastes suurperede emade üle, naeruvääristades avalikult ideaali, mille kohaselt on eesti rahva edasikestmise aluseks lapserikkad perekonnad.    

Sümboolses mõttes on aga ring täis saanud. Kui Karl Vaino venestamisele järgnenud "laulva revolutsiooni" päevil kõlas Runneli sõnadele loodud "Justamendi" laul siira poeetilise üleskutsena täita meie maa eesti lastega – idee, mis tõstab esile rahvuslikkuse ja iseseisvuse ideaali ja selle eeldused –, siis 35 aastat hiljem kostub selle ideaali aadressil vaid rõlge, ilkuv naer, mida rahvusringhääling aitab enda vahenditega vana-aasta õhtul kõikides kodudes kõlama panna. 

Selle asemel aga, et silmad peast välja häbeneda, kostub nii draamateatrist kui ka ERR-i vastutavatelt kohtadelt vaid eneseõigustust.

ETV elamussaadete juht Karmel Killandi veeretab vastutuse draamateatri õlule, väites, et ERR  ei hakka hindama teatrite koostatud programmi kunstilist poolt, "vaid usaldame draamateatri kui Eesti kultuuris olulise ja autoriteetse institutsiooni valikuid". Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr leiab, et draamateatrile oli tõeline au, et selline kunstisündmus nende lavale jõudis.

ERR-i teadlik provokatsioon peaks esile kutsuma eelkõige Eesti emade ja naiste avaliku protesti neid alandava ERR-i juhtkonna ja vastutavate toimetajate vastu. 

Draamateatri jälkust vahendades astuti üle piiri ja nüüd peavad kujundlikult öeldes pead lendama. 

Perverssuste eetrissepaiskamise ja emade mõnitamise eest vastutavad isikud tuleks otsemaid teed ERRi koosseisust vabastada.

Kõlavamalt tuleb arutleda võimaluse üle ERR üldse kinni panna. Majandusliku surutise tingimustes tundub siin tekkivat üks lootustandev säästunipp.

Meil pole vaja riiklikku propagandakanalit, mis solvab ja alandab meie emasid, abikaasasid ja lapsi ning levitab seadust jämedalt rikkudes avalikult kõlvatust.