Konservatiivide arvates ei pea eksisteerima valikuvabadus, kas rajada ühiskond homoväärtustele või pereväärtustele. Eesti on sattunud väga sügavasse kobarkriisi. Selle on peamiselt tinginud Lääne päritolu revolutsiooniline ideoloogia, mille kandjatega ei ole võimalik läbi rääkida – revolutsionääridele saab reserveerida vaid õiguse alla anda, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri ettepanekust kehtestada kultuurisõjas vaherahu.
Postimehe Fookuse toimetaja Martin Ehala on esitanud ettepaneku kehtestada kultuurisõjas vaherahu. Ehala arvates „konservatiivne pool peaks lubama, et ei vaena ega anna hinnangut ebatraditsioonilistele peremudelitele, ei lähe endast välja, kui meedia neid kajastab. Liberaalid omalt poolt peaks lubama, et lõpetavad lastekeskse peremudeli ja emaduse vaenamise."
„Lastekeskset elulaadi ja peremudelit peab saama sama vabalt ja levitada kui liberaalid mittetraditsioonilisi peremudeleid," jätkab Ehala. „Tingimuseks peab olema, et lisaks ühiskondlikule vaherahule võtab ka riik ametlikult võrdse toetamise hoiaku. Näiteks just äsja kinnitas valitsus ulatusliku seksuaalvähemuste ja tavapärasest erineva sooidentiteediga inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava, mis hõlmab nii haridus-, tervise- kui ka õigusvaldkonda. Järgmise asjana tuleb välja töötada traditsiooniliste perede toetamise tegevuskava, mis hõlmaks samu valdkondi."
Meil on tegemist olukorraga, kus Läänest tagant tõugatud ja toetatud ühiskonna revolutsiooniline ümberkorraldamine Eestis on jõudnud homo- ja sooideoloogia laiaulatusliku pealesurumise faasi, mis hõlmab paljusid eluvaldkondi. Ehala juba viitaski äsja heakskiidu saanud tegevuskavale. Revolutsiooniline liikumine Eestis on saavutanud abieluinstitutsiooni põhiseadusvastase ümberdefineerimise, nüüd jätkatakse selle võidu kinnistamise ja laiendamise kursil.
„Vaherahu peaks võtma maha arvamuse, et liberaalsed ja konservatiivsed väärtused on teineteisega vastuolus. Need on vastuolus, kui püüda jõuga kehtestada üht neist ülimuslikuna. Tegelikkuses peaks aga ühiskonnaliikmetel olema võimalik vabalt valida, kumma väärtussüsteemi järgi elada," kirjutab Ehala.
Et seda mõttekäiku reljeefsemalt esile tuua, küsigem, kas näiteks sotsialistlikud ja kapitalistlikud väärtused on teineteisega vastuolus? Mida arvaks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei poliitbüroo ettepanekust jätta kommunistide poolt üle võetud riikides kõrvuti kehtima nii kapitalistlik kui sotsialistlik süsteem, et inimesed saaksid vabalt valida, kumma väärtussüsteemi järgi elada?
Konservatiividel ei ole mingit põhjust leppida revolutsionääride loodud status quo säilitamisega mõneks ajaks. Ei, meie arvates ei pea eksisteerima valikuvabadus, kas rajada ühiskond homoväärtustele või pereväärtustele. Esimene tee on viljatu ja hukatuslik, teine tee ainumõeldav, kui ühiskond tahab edasi kesta. Eesti põhiseadus ütleb selgelt, et meie kõigi poolt loodud ja ellu kutsutud riik „peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Homo- ja sooideoloogiale ning üldisemalt vasakliberaalsele ühiskondlikule suundumusele rajatud riik seda ei taga.
Martin Ehala ise kirjutab oma värskelt ilmunud raamatus „Valgustuse valu", et „Lääne praegune isikuvabadusel ja võrdsusel põhinev moraal on jätkusuutmatu". Järelikult tuleb ette võtta otsustav kursimuutus, mitte püüda sõlmida ajutist vaherahu. Eestil pole vaja teha muud, kui naasta kehtivas põhiseaduses sõnastatud aluspõhimõtete juurde ning tühistada nendega ideoloogilises vastuolus olevad seadused ja muud õigusaktid, mis lähtuvad võõrast, revolutsioonilisest ideoloogiast. See eeldab poliitilist tahet ja ühiskonna konsolideerumist.
See peakski olema kogu konservatiivse bloki ühine eesmärk. Isamaa ja Keskerakonna distantseerumine nn kultuurisõjast on reeturlik taktika, mis ei kahjusta niivõrd konservatiive, kui rahvast ja riiki. Olukorras, kus läbi välisseina on tuppa sisenenud riiakas elevant, mõjuvad „mõistlike konservatiivide" arutelud uue, rahustava mustriga tapeedi valimise teemal pehmelt öeldes naeruväärselt. Eesti on sattunud väga sügavasse kobarkriisi, mille on peamiselt tinginud Lääne päritolu väär, revolutsiooniline ideoloogia. Selle ideoloogia kandjatega ei ole võimalik läbi rääkida. Revolutsionääridele saab reserveerida üksnes õiguse alla anda.