Prantsusmaa president François Hollande pidas 17. novembril telefonivestluse Venemaa riigipea Vladimir Putiniga ja arutas koostöövõimalusi võitluses Islamiriigi (ISIS) vastu. Kremli teatel tihendatakse kontakte ja koordineeritakse kahe riigi sõjaväe ja luureteenistuste tegevust Süürias.
Prantsusmaa pealinna Pariisi tabas 13. novembri õhtul kuus terrorirünnakut, milles hukkus 129 ning sai vigastada 352 inimest. Venemaa aga tunnistas teisipäeval, et 31. oktoobril Egiptuses Siinai poolsaarel alla kukkunud Vene reisilennuki, mille pardal oli 224 inimest, hukutas terroristide pomm. ISIS kiitles kohe pärast õnnetust, et lennuki tõid alla nende "Siinai provintsi" võitlejad.
President Putin andis teisipäeval Vahemerel paiknevatele Vene sõjalaevadele käsu võtta ühendust Prantsuse alustega, et alustada ühiselt võitlust ISIS-e vastu. Kaitseminister Sergei Šoigu aga teatas Putini juuresolekul, et Islamiriiki pommitatakse vähemalt kaks korda intensiivsemalt kui varem. Venemaa väitel on nende Süürias paiknevad õhujõud teinud 48 päeva jooksul 2300 väljalendu Islamiriigi vastu.
Prantsusmaa alustas Islamiriigi positsioonide ja rühmituse keskuse Raqa pommitamist pärast möödunud reedel toime pandud terroriakte Pariisis. Ekspertide hinnangul jääb Islamiriigi pihta antud õhulöökide mõju piiratuks, kuid ilma Ameerika Ühendriikide osaluseta oleks maavägede sisseviimine Süüriasse problemaatiline.
15. novembril ütles USA vabariiklasest presidendikandidaat Lindsey Graham CNN-ile antud intervjuus, et Ameerika peaks ISIS-e vastu kasutama maavägesid ja et Venemaa satub konflikti kogu maailmaga, kui ta jätkab Süüria presidendi Bashar al-Assadi toetamist. Graham kritiseeris teravalt Venemaad Süüria tsiviilobjektide ja mõõduka opositsiooni pommitamise pärast ning USA president Barack Obamat valmisoleku eest Süüria president ametisse jätta.
USA endise riigisekretäri Henry Kissingeri arvates on Venemaal ja USA-l Lähis-Idas siiski samad eesmärgid äärmusliku islami peatamisel. 16. novembril Washingtonis julgeolekufoorumil esinenud Kissinger mõistab, et Venemaa soovib end kaitsta mitteriiklike, radikaalsete relvastatud grupeeringute eest, mis on ähvardanud destabiliseerida Venemaa julgeolekut. Kissinger näeb siin võimalusi Ühendriikide ja Venemaa koostööks Lähis-Idas.