Arvutisimulatsioon näitab, et NATO väed jõuaksid Venemaa rünnakute korral Balti riikidele appi kümne päevaga. Leedu väed suudaksid selle aja vastu pidada juhul, kui riigikaitsesse panustatakse kümme miljardit eurot.
Leedu julgeolekuteemadele keskendunud vabaühendus Stiprūs Kartu (Tugevad Üheskoos) tellis Ameerika Ühendriikide pealinnas Washington DC-s asuvalt mõttekojalt Centre for the Study of New Generation Warfare (Uue Põlvkonna Sõjapidamise Uuringute Keskus) simulatsiooni, mis juhtuks Balti riikidega, kui Venemaa neile kallale tungib. Venemaa rünnaku mudeldamiseks kasutati ettevõtte Lynx Systemsi loodud tarkvara, vahendab Leedu rahvusringhäälingu uudisteportaal LRT.
Ennustamisse, mis juhtub Venemaa rünnaku korral, kaasati nelja tärni erukindral, endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja Philip Breedlove. "NATO õhuvägi jõuab kohale kiiresti, selle järel saabuvad merejõud ja maavägede saabumine võtab kauem aega," tutvustas erukindral simulatsiooni.
Arvutimudelisse sisestati viis eeldust:
- Hiina Rahvavabariik tungib Hiina Vabariigile kallale ja Ameerika Ühendriigid asuvad viimase kaitsele. Samuti on USA väed seotud Lähis-Idas.
- Peale 2024. aasta presidendivalimisi puhkevad Ameerika Ühendriikides relvarahutused.
- Venemaa kasutab Balti riikide ründamiseks kõiki selle sõjalisi vahendeid (kuus armeed) ja Valgevene brigaade.
- Köningsbergis on Venemaal terve armee, nagu näeb ette endise kaitseministri Sergei Šoigu koostatud kava.
- Rünnak toimub 2027. aastal. Leedu kaitsejõudude täiustamine toimub tänaste kavade kohaselt. Alates 2027. aastast asub riigis 5000-meheline Saksamaa brigaad ja võitlusvõimeline Leedu investeerib selleks ajaks riigikaitsesse kümme miljardit eurot.
Tulemused kümne päeva järel:
- Venemaa pole võimeline rünnakut jätkama, kuna kaotab selle ajaga poole oma võimekusest.
- Leedu taastab kontrolli riigi territooriumi üle.
- Kui täiendavaid kaitseinvesteeringuid ei tehta (jätkatakse tänase riigikaitsekavaga), siis kaotab Leedu pealinna ja selle omariiklus on ohus.
Venemaa Balti riikidele kallale tungimise mudeli lahendusi tutvustati Leedu Ärifoorumi (Lietuvos Verslo Forumas) konverentsil.
Leedus näevad mitmed vabaühendused ja ettevõtted praegu tublisti vaeva, et riik suurendaks kaitsekulutusi vähemalt nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Venemaa ja NATO sõja eelduseks seati, et Venemaa tungib 2027. aastal koos Valgevenega Leedule mitmest suunast kallale. Kõige nõrgemaks kohaks Leedu kaitses on 65 kilomeetri pikkune Suwalki "koridor" Valgevene ja Kaliningradi oblasti vahel, mis ühendab Balti riike Poola ning ülejäänud Euroopaga. NATO strateegide hinnangul on tegemist alaga, kust Venemaa alustab tõenäoliselt rünnakuid Balti riikide vastu.
Mõttekoja New Generation Warfare Centre'i asutaja Phillip Peterseni sõnul soovivad Venemaa strateegid samas, et NATO arvaks, et vägesid on vaja just sinna koondada.
Näiteks Läti idaosas asuv Daugavpilsi linn on suur raudteesõlm ja venelaste jaoks kõige mugavam suund Kaliningradi pääsemiseks. Venemaa, juhul kui see peaks ründama Balti riike, võib alustada sissetungi pigem Läti Latgale piirkonnast. NATO jaoks kõige õnnetumate arengute korral õnnestub Venemaal mõne päevaga vallutada Daugavpils ja asuda piirama Vilniust.
"Mudeldamine näitas, et Javelinid ja HIMARS-i raketid saavad otsa kolme päevaga," rääkis projektis osalenud Leedu erukolonel Gintaras Ažubalis.
Kõige positiivsema stsenaariumi kohaselt suudetakse Venemaa väed Vilniuse all peatada ja kõige rohkem aitaks NATO vägede edule kaasa võime pommitada sihtmärke kaugel Venemaa sügavuses.
Selliste tulemuste saavutamiseks peab Leedu kaitsevägi ostma ründehelikoptereid ja kaugmaarakette.
Peterseni sõnul hukkub 70 protsenti ohvritest suurtükitule tõttu. "Kui suurtükiväge pole võimalik kahjutuks muuta, siis tuleb arvestada suure hulga ohvritega."
Venemaa kallaletungi arvutisimulatsioonist selgus samuti, et Leedu peaks järgneva nelja aasta jooksul suurendama riigikaitsekulutusi kümne miljardi euro võrra. Sellise summa lisamine tähendaks, et Leedu kaitsekulutused ulatuksid liigi viie protsendini SKT-st. Hetkel kulutab Leedu riigikaitsele kolm protsenti.
(Ettekannet näeb täisulatuses siin.)
Majandusteadlane Marius Dubnikovas ennustab, et nii hoogne kaitsekulutuste suurendamine kasvatab paratamatult ühiskondlikke pingeid. Dubnikovase sõnul võiks osa sellest rahast pigem laenata.
Kriitikute sõnul ei arvesta arvutisimulatsioon Ukraina sõja õppetundidega. 2014. aastast Ukraina sõdureid aidanud vabaühenduse Blue/Yellow (Sinine/Kollane) juht Jonas Ohman osutab: "Võib-olla ei tule venelased tankidega ja võib-olla alustavad nad rünnakut sadade droonidega. Vaenlane võib olla hoopis erinev sellest, mida me täna tema kohta arvame."
Õnnetumate stsenaariumite kohaselt Venemaa vägesid kiiresti peatada ei suudeta, NATO abivägede saabumine võtab aega ja Venemaal õnnestub mõne päevaga osaliselt vallutada Eesti, Läti ja Leedu.
NATO lepingute viienda artikli jõustamine võtab liitlaste juures aega mitu päeva ja seetõttu viibib nende vägede mobiliseerimine. Seega peavad Balti riigid suutma Venemaa vägedele iseseisvalt ning neis riikides asuvate liitlaste üksuste toel vastu seista kümme päeva.
Leedus mängiks 2027. aastal Venemaa sissetungi korral olulist rolli Saksamaa brigaad, milles on 5000 sõdurit ja 44 Leopard 2 tanki. Venemaa sissetungi peatamisel on tähtsal kohal just Saksamaa tankid, tänu millele suudetakse Venemaa sissetung peatada kolme päeva jooksul.
Breedlove'i sõnul on Balti riikide jaoks sõja alguses kõige olulisem ülesanne aja võitmine, kuniks saabuvad suured NATO väed.
Kuigi Leedul õnnestub simulatsioonis Venemaa rünnak peatada, kaasnevad sellega tohutud purustused. Sõja jooksul saab mõlemal poolel surma tuhandeid inimesi.
Toimetas Karol Kallas