Joe Biden selgitamas ajakirjanikele, et ta on vaimselt nõder ja süütu, 8.02.2023 Foto: Scanpix

Heritage Foundationi vanemteadur Victor Davis Hanson osutab sotsiaalmeedias karjuvale õigussüsteemi ülekohtule, kuna eriuurija Robert Hur otsustas, et Joe Bidenit ei pea kuritegeliku ja hooletu salastatud dokumentide käitlemise eest karistama. 

(Taust: eriuurija (special counsel) Robert Hur lõpetas Joe Bideni salastatud dokumentide ebaseadusliku käitlemise uurimise, mille aruanne avalikustati 8. veebruaril. Hur kinnitab, et Bideni "dokumentide käitlemine kujutas riiklikule julgeolekule tõsiseid riske", kuid talle ei esitata süüdistust, sest Biden võib kohtus ennast näidata "vana mehena, kellel on halb mälu", mis võib vandekohtunikes tekitada kaastunnet.)

Eriuurija sõnul on Biden rikkunud rahvusliku julgeoleku seaduseid, kui ta viis salastatud dokumendid oma erakontoritesse ja -elamutesse, kus neid hoiti turvamata viisil. Biden tegi seda viieteistkümne aasta jooksul. 

Punkt. Sellega peaks olema jutul lõpp.

Peale selliseid avastusi oleks Hur erapooletu eriuurijana, kuna ta ei ole lisaks mõne maakonna piiratud eelarvega prokurör, loogiliselt pidanud esitama Bidenile süüdistuse ja algatama kohtuliku uurimise.

See on ainult vandekohtu õigus otsustada, kas Biden on süüdi või ta ei ole seda. Elik kas talle antakse andeks ja/või tema suhtes ei alustata uurimist, kuna ta on dementne.

See ei ole Huri ülesanne nii prokuröri kui riigi esindajana hinnata, kui keeruliseks võib selle kaasuse arutamine osutuda nii vaimselt ja füüsiliselt nõdra inimese, kui seda on Biden, puhul. 

Huri enda uurimine tuvastas, et Biden on süüdi. Võib küsida, kas meelsus, kavatsused või vaimne seisukord on üldjuhul riikliku julgeoleku seaduste rikkumiste uurimise puhul tähtsad või on kõige olulisem ikkagi sooritatud kuritegu?

Seega me oleme tagasi James Comey'i tüüpi vabanduste juures. Hillary Clinton sooritas küll kuriteo [salastatud kirjavahetuse eraserveris hoidmine], kuid issanda ja päästja Comey'i hinnangul poleks ükski vandekohus mõistnud riikliku julgeoleku seaduste alusel nii tähtsat presidendikandidaati süüdi. Kui Hillary süüdistustest vabastati, siis hakkas ta kohe väitma, et see tõestab tema süütust. Samamoodi kuulutas Biden nanosekund peale uurimistulemuste avalikustamist, et ta on süütu. Selline oli tänase demokraatide valitsuse plaan algusest peale.

Tähele tuleks panna lisaks järgmiseid asju:

  1. Progressistid, Hur ja paljud teised usuvad, et keegi, kes on kaotanud oma teovõime ja keda ei lubata tavajuhul autot juhtima, õpetama, osutama arstiteenuseid, kaitsma kedagi kohtus, paigaldama elektrijuhtmeid, on kõigest hoolimata küllalt kõbus, et juhtida Ameerika Ühendriike.
  2. Pange tähele ühesugust vana/sama vana šokeerivat ja ennustatavat asümmeetriat. Donald Trump on Bidenist vaid neli aastat noorem. Pahempoolsed heidavad talle ette, et ta ajas hiljuti Nimrata Haley segamini Nancy Pelosiga. Kas me võime nüüd eeldada, et [Trumpi salastatud dokumenide "kuritegude"] eriuurija Jack Smith järgib Huri, kes on samamoodi tänase demokraatide valitsuse justiitsministri Merrick Garlandi poolt ametisse määratud, loodud pretsedenti ja leiab, et kuigi Trump võis dokumente liigutades rikkuda seadust, paistab ta välja liiga segaduses olevana ja talle ei saa süüdistust esitada, kuna vandekohus võib talle kaasa tunda?
  3. Hur üritas ennetavalt ennast kaitsta ilmselgete järelduste eest, et ta ületas Bidenile süüdistust esitamata jättes oma volitusi ja ta jättis ka mainimata kahte uurimist (Bideni ja Trumpi) puudutavad olulised erinevused:

    Bidenil ei olnud õigust koju viidud dokumenete salastamisest vabastada, milline õigus Trumpil oli.

    Trumpi Mar-a-Lago kodu on aiaga ümbritsetud valve all kinnistu, mis on hulga turvalisem kui Bideni kipakas garaaž.

    Salastatud dokumendid olid Bideni käes üle kümne aasta, Trumpi valduses vähem kui kaks aastat.

    Bideni juristid avalikustasid Bideni salajaste dokumentide probleemi 18. novembril 2022. aastal, ainult mõned päevad enne kui Garland määras Smithi Trumpi uurima. Seega tegemist ei olnud südametunnistuse avaldumisega, kui nad tunnistasid, et Biden on sedasi oma kuritegu varjanud, vaid selle taga oli hirm, et Trumpi hakatakse peatselt kiusama "kuriteoga", milles Biden on süüdi väga pikka aega. Nii nad avalikustasid süüteo eesmärgiga ennetada süüdistusi ja valetasid sealjuures ennast vooruslikeks kodanikeks.

See kõik on ainult järjekordne näide vastikust seaduste erapooliku rakendamise mustrist: 2021. aasta 6. jaanuari Kapitooliumi meeleavaldust peetakse rängemaks kuriteoks kui 2020. aasta maist oktoobri kestnud linnade rüüstamist ja vägivalda, mille käigus hukkus vähemalt 25 ameeriklast. Trumpi valimistulemustes kahtlemine on ränk kuritegu, aga äärmuspahemlane Stacey Abrams peab ennast tänaseni Georgia osariigi kuberneriks. Trump kutsus inimesi väidetavalt "ülestõusule", aga see on tühiasi, et asepresident Kamala Harris ähvardas poliitilisi vastaseid 2020. aasta "meeleavalduste" jätkumisega. Trumpi 2020. aasta valimistulemustes kahtlemine on kuritegu, aga kui demokraadid üritasid 2016. aastal muuta käigu pealt valijameeste süsteemi "kes kogus rohkem hääli" lahenduseks, siis sellest pole midagi. Ja nii edasi.

Mitte ükski Ameerika Ühendriikide valitsuse justiitsministeerium pole eales näinud nii palju vaeva kui tänane, et põrmustada kodanike usk õiglasesse ja võrdsesse kohtupidamisse.

Ameerika Ühendriigid pole enam see, kus me üles kasvasime.

Tõlkis Karol Kallas