Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) president ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma töötas läbi erakondade valimisprogrammid ning koostas nende põhjal ülevaatliku ristiinimese valimislabürindi. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna puhul toob ta välja, et nende lubadus kehtestada sooneutraalne abielu ei arvesta suure osa Eesti elanike moraalsete ja maailmavaateliste tõekspidamistega. Samuti ei toeta kirikud sotside soovi algatada laialdast ühiskondlikku arutelu eutanaasia võimaldamise teemal.
EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas, et nagu 2019. aastal, mil ta koostas valimiste eelselt ristiinimese valimiskompassi, tegi ta sisuliselt sama ka tänavu ristiinimese valimislabürindi kujul, milles ta kõrvutas lähenevate valimiste ootuses Eesti Kirikute Nõukogu poolt eelmise aasta novembris erakondadele saadetud ettepanekud parteide valimislubadustega ning koostas saadud tulemustest ülevaate.
Viilma selgitab, et ei nimeta seekordset analüüsi ristiinimese valimiskompassiks, vaid ristiinimese valimislabürindiks, sest eelmisel korral olevat tema koostatud kompass mitmete arvates näidanud vales suunas.
"Minu seekordne kirjutis esindab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ametlikke seisukohti selles ulatuses, kus on vastavad seisukohad ametlikult kujundatud. Kõik ülejäänu on minu kui Eesti kodaniku isiklik arvamusavaldus selle kohta, mida ma erakondade programmiliste lubaduste labürindis ringi kobades ristiinimesena märkasin ning loetust järeldasin," selgitab Viilma ning lisab, et osade kommentaaride taustaks on ka tema isiklikud kontaktid ja vestlused erakondade esindajatega, kellega need toimusid ametlikul tasandil.
Sotside soov kehtestada sooneutraalne abielu ei arvesta paljude Eesti elanike moraalsete ja maailmavaateliste tõekspidamistega
Viilma toob välja, et sotsiaaldemokraatide väitel on nende ilmavaate ja poliitika keskmes inimene, kuid rõhutab, et "kui keskendutakse ainult ajalikule inimesele, siis inimese toimetulekule igavikus sotsiaaldemokraadid väga palju tähelepanu ei pööra".
"Jumalaga kontaktis olemine ei ole kindlasti nende kui erakonna huviorbiidis, nagu pole seda ka spetsiifiliselt need inimesed, kelle jaoks igavikulised küsimused on tähtsad," leiab peapiiskop.
Viilma selgitab, et eelmisel sügistalvel saatis Eesti Kirikute Nõukogu erakonnale oma ettepanekud ja pani ette ka kohtuda nende arutamiseks, kuid sellise kohtumise aega kahjuks sotsiaaldemokraadid Eesti Kirikute Nõukogu esindusele välja ei pakkunud. Tema sõnul tundub see olevat selle erakonna juhtide muster juba varasemast ajast, et otsest dialoogi Eesti Kirikute Nõukoguga välditakse.
"Kuigi usuasjadega ja kirikuga tegelev minister on lahkuvas koalitsioonis olnud just sotsiaaldemokraadist Lauri Läänemets, ei ole ta olnud oma valdkonnas kuigi usin Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute mureasjadega tegelema," kirjutab Viilma.
"Isegi poliitilisi otsuseid eeldavad küsimused on minister delegeerinud ära oma ametnikest alluvatele, mis tähendab, et vajalike otsusteni ei ole jõutud isegi siis, kui Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhtidele on jäetud mulje, et meie muresid on kuulda võetud."
Viilma hinnangul on sotsiaaldemokraatide erakonnajuhist siseminister Lauri Läänemets tegelenud kirikutega vaid selleks, et korrale kutsuda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut ja selle eesotsas olevat metropoliiti seoses patriarh Kirilli sõda toetavate ja õnnistavate väljaütlemistega või teatud poliitiliste aktsioonidega, kuhu vene õigeusu kirik Eestis teadlikult või teadmata kaasati.
Tema sõnul tekitas Läänemetsa hiljutine väljaütlemine, et "kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus" ning "kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada", kõikide kirikujuhtide seas tunde, et kirikutele näidatakse Eestis peagi "õige" koht kätte.
Läänemets olevat küll omavahelises sõnumivestluses selgitanud, et kõnealune kommentaar puudutas ainult Moskva patriarhaati esindava kiriku tegevust, mitte teisi Eestis tegutsevaid kirikuid, ent avalikkuses jäi see siiski korrigeerimata.
Kuigi sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerib legendaarne usundiõpetaja Toomas Jürgenstein, ei suutnud Viilma leida nende programmist ridagi selle kohta, kuidas asuda likvideerima terve Euroopa kontekstis üsna ainulaadset usualast kirjaoskamatust.
"Eesti üldhariduskoolides puudub kõigi õppijateni ulatuv usundiõpetus või mõni muu alternatiivaine, kus usualast kirjaoskust õpetatakse. Usualane kirjaoskamatus on Eestis levinud tänaseks nii valitsuse ja riigikogu liikmeteni, rääkimata riigiametnikest, kes neis küsimustes peavad tegema pädevaid otsuseid. Euroopa kontekstis eristume selles küsimuses kõikidest teistest," nendib peapiiskop, lisades, et Eesti Kirikute Nõukogu sellesisulised ettepanekud on kõlanud poliitikute kurtidele kõrvadele juba kolme aastakümne kestel.
Viilma sõnul tekitavad paljude Eesti peavoolu kristlaste ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhtide jaoks küsimusi sotsiaaldemokraatide valimislubadused, mis vastanduvad täiesti Eesti kirikute poolt sõnastatud õpetuslike seisukohtadega.
Talla jääb näiteks arusaamatuks, miks peab algatama laialdase ühiskondliku arutelu eutanaasia võimaldamise teemal olukorras, kus astumata on kõik sammud tänapäevastele tingimustele vastava palliatiivravi rakendamiseks ja inimeste väärika loomuliku elulõpu tagamiseks.
"Sotsiaaldemokraatide ridades kandideeriv luteri kiriku vaimulik Mart Salumäe on asunud valimiseelses lubaduste virvarris oma kodanikuõigust ja arvamusvabadust kasutades avalikult eutanaasiat toetama olukorras, kus maailmas ei ole teada ühtegi kirikut, kus kiriku ametlik seisukoht oleks eutanaasiat või abistatud enesetappu otsesõnu toetav," rõhutab Viilma.
"Ka nendes riikides (nt Kanadas), kus eutanaasia või abistatud enesetapp on seadustatud, ei ole kirikud ega vaimulikkond asunud selles diskussioonis eeskõnelejateks nimetatud sammude astumise toetamiseks. Nendes riikides on kirikud võtnud seisukoha, et kiriku ülesanne on olla inimese kõrval ka siis, kui inimene peaks seaduse alusel tegema oma elulõppu kiirendavaid otsuseid. Otseselt toetada selle otsuse langetamist kirik või tema vaimulikud moraalsetel ja õpetuslikel põhjustel ei saa," selgitab ta täiendavalt.
Seejärel rõhutab Viilma, et ka sotsiaaldemokraatide lubadus kehtestada perekonnaseaduses "abieluvõrdsus" on samuti miski, mida Eestis tegutsevad kirikud oma ametlikes seisukohtades ei ole toetanud.
"Vastupidi, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud seisavad ühiselt mehe ja naise vahelise abielu püsima jäämise eest," toonitab peapiiskop.
Viilma leiab, et sotsiaaldemokraatide, nagu ka Eesti 200 ja Eestimaa Roheliste soov rutata "abieluvõrdsuse" ehk sooneutraalse abielu kehtestamise suunas ei arvesta suure osa Eesti elanike moraalsete ja maailmavaateliste tõekspidamistega ega ka maailma suuremate religioonide usuliste õpetusseisukohtadega abielu küsimustes.
"Kui samasooliste paaride elu vajab juriidiliselt korraldamist, on seda võimalik teha ka nõnda, et abielu traditsiooniline tähendus mehe ja naise liiduna jääb muutmata," on Viilma veendunud.
Viilma soovitab kristlastel langetada oma valik oma südametunnistusele toetudes
"Iga kristlane võib valimistel osaleda või mitte osaleda. Kodanikuna on kõigil õigus hääletada mõne erakonna sellise kandidaadi poolt, kes on erinevatel põhjustel kõige sümpaatsem. On siiski oluline, et me oma toetushäält andes teame, millist maailmavaadet erakond, kus väljavalitud kandidaat kandideerib, esindab. Inimest toetades toetame tema erakonna nimekirja ja ka kõiki neid, kes lõpuks parlamenti pääsedes hakkavad mõjutama meie seadusandlust ja elu lähituleviku Eestis," rõhutab Viilma kokkuvõtvalt.
Seetõttu soovitab ta igal kristlasel oma südametunnistusele toetudes asetada kõrvuti iga erakonna need lubadused, mis on kristlike kirikute tööd ja kristlikke väärtusi toetavad, nende lubadustega, mis on täiesti vastupidise suunaga või lihtsalt neutraalsed.
Nõnda kaaludes saab Viilma sõnul igaüks jõuda otsusele, kas valimistel antud hääl toetab ühiskonna arengut ka kristlikus vaates või ainult ilmaliku maailma ja ainelise toimetuleku vaates, jättes usku ja moraali puudutavad teemad lausa ühiskondliku elu ääremaadele.
"Kristlaste ja kirikute koht ei ole ühiskondliku elu ääremaadel, vaid selle elu keskmes, et oma usu, tegude ja eelkõige ligimesearmastuse kaudu kuulutada Kristust ennast maailmas, kuhu ta meid läkitas," rõhutab Viilma lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher