Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Toronto Peetri koguduse õpetaja ja sotsiaaldemokraat Mart Salumäe kutsub poliitikuid üles seadustama samasooliste abielu ja eutanaasiat ehk abistatud enesetappu. EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnul pole aga eutanaasia Jumala tahtega kooskõlas ning nii abistatud enesetapp kui ka sooneutraalne abielu on vastuolus Eesti Kirikute Nõukogu seisukohtadega.
Salumäe leiab väljaandes "Sakala" avaldatud arvamusartiklis, et nendel valimistel ei tohi tähelepanuta jääda "ühiskonna avatuse, üksikisiku vabaduse ning inimväärikuse teemad".
Tema hinnangul on Eesti võrreldes eelmiste parlamendivalimistega oluliselt täiskasvanumaks saanud, kuna mitme liberaalseid väärtusi kandva erakonna programmidesse kirjutatud "abieluvõrdsuse" sätestamine või eutanaasia legaliseerimine peegeldab väidetavalt erakondade juhtpoliitikute tunnetust valija ootuste kohta.
Salumäe väljendab siirast heameelt selle üle, et tänases Eestis on lisaks sotsiaaldemokraatidele enamus riigikogusse pürgivatest erakondadest valmis konstruktiivselt ja rahumeelselt lahendama need kaks emotsionaalselt keerukat ning tema sõnul "suurt ligimesearmastust" nõudvat küsimust.
Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) ja Isamaale heidab ta aga ette resoluutset "abieluvõrdsuse" vastasust ning ka vastuseisu abistatud enesetapule.
Samuti vihjab ta sellele, nagu viljeletaks EKRE-s ja Isamaas homofoobiat, rassismi ja võõraviha, mida põhjendatakse Piibliga ning mis kujutavat endast "kristliku ligimesearmastuse hülgamist".
Kuigi elame Salumäe sõnul sekulaarses ühiskonnas, siis omavad nii meie kirjutatud seadused kui kirjutamata head tavad otsest või pisut kaudsemat sidet Piibli ja kristliku moraaliõpetusega. Seetõttu lähenevatki ta vaimulikuna abieluvõrdsuse ja eutanaasia teemadele just vaimulikust perspektiivist.
Tema sõnul on Piibel küll konstantne suurus ning sinna kirja pandu on kirjas alatiseks, kuid teisiti olevat lood kristliku moraaliõpetusega ehk viisiga, kuidas Piiblit tõlgendatakse – see olevat nimelt ajas suuresti muutuv.
Ta väidab, et kristlik õpetus on suhtumises abiellu teinud läbi suure muutuse. Üheks oluliseks murranguks olevat olnud, kui Martin Luther jättis abielu laulatamise 16. sajandil sakramentide hulgast välja ning rõhutas, et abielu olevat täiesti ilmalik asi, mida peaksid reguleerima ilmalikud valitsejad ilmalike seadustega.
Ta lisab, et tänaseks on mitmed Luterlikku Maailmaliitu kuuluvad kirikud, nende hulgas ka Evangeelne Luterlik Kirik Kanadas (ELCIC), mille ametliku vaimulikuna ta Torontos eestlaste kogudust teenib, aktsepteerinud riigi poolt seadustatud samasooliste paaride abielu. Tema hinnangul toetub taoline praktika moraalselt ja teoloogiliselt kristlikule ligimesearmastusele ehk siis seega otseselt Kristuse armastuskäsule.
Eutanaasia ehk toetatud enesetapu puhul tunnistab Salumäe, et tegemist on teemaga, mille puhul emotsioonid ja religioossed seisukohad põrkuvad. "Probleem on see meedikutele, sest nõuab suurt kompromissi nende eetiliste põhimõtetega. Probleem on see ka kristlastele, sest kümnest käsust viies ütleb sõnaselgelt: "Sina ei tohi tappa."," tunnistab ta.
Salumäe selgitab seejärel, et kuna inimesed elavad nüüd meditsiini parema taseme tõttu kauem, kuid võivad seetõttu ka vanaduses rohkem kannatada, siis on mitmed kristlikku kultuuriruumi kuuluvad riigid otsustanud "halastussurma" ehk eutanaasia legaliseerida.
Eutanaasia õigustamiseks läbi kristliku moraaliõpetuse pöördub ta taaskord Martin Lutheri poole, kes on katekismuse esimeses peatükis seletanud viiendat käsku järgnevalt: "Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me oma ligimese ihule ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja teeme temale head kõigis ihuhädades."
Tema tõlgendab seda aga selliselt, et kuigi tapmine on patt, siis inimese iga hinna eest elus hoidmine ja sellega tema "piinamine" ei tee sugugi head, vaid hoopis talumatut kurja.
Kuigi ta tunnistab, et tapmine on patt, siis isikliku kokkupuute pinnalt eutanaasiajuhtumitega ei julge ta "kristlasena küll väita, et niimoodi astutud samm oleks patt". Tema jaoks on lihtsalt tähtis, et eutanaasia oleks seadusega nii kindlalt reguleeritud, et oleks välistatud võimalus seda kellegi suhtes tema tahte vastaselt rakendada.
"Eelseisvate valimiste ja sellele järgneva valimisperioodi proovikivid kogu meie rahvale ongi minu hinnangul just nende kahe otsustava sammu astumine," leiab Salumäe. Seetõttu tuleks tema hinnangul valimiste kaudu usaldada riik nende inimeste ja erakondade hoolde, kes lähtuvad "liberaalsetest väärtustest".
EELK peapiiskop Urmas Viilma: eutanaasia ei ole Jumala tahtega kooskõlas
EELK peapiiskop on aga selgelt väljendanud seisukohta, et kristlikust vaatenurgast ei ole aktiivne eutanaasia Jumala tahtega kooskõlas.
"Neil päevil on meedias palju arutatud inimese elu lõpu küsimuste üle. Paljud inimesed on avaldanud arvamust, et aktiivne eutanaasia võiks olla Eestiski lubatud ja seadustatud. Kristlik vaatenurk on, et aktiivne eutanaasia – inimese elu aktiivne lõpetamine selleks, et teda haiguse süvenemisel edasistest kannatustest säästa, ei ole Jumal tahtega kooskõlas," kirjutas Viilma juba 2019. aastal.
Viilma on väljendanud ka seisukohta, et isegi kui abistatud enesetapp ehk eutanaasia ei ole enam seaduse alusel karistatav, jääb see tegu moraalselt alati küsitavaks, kaheldavaks ja rünnatavaks.
Viilma on ka juba 2017. aastal rõhutanud, et eutanaasiat ehk inimese elu tahtlikku enneaegset lõpetamist ei pea lubatavaks ükski kümnest Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikust, sealhulgas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Seda seetõttu, et "elu on kingitus ning püha selle algusest lõpuni". Nõnda ei ole Viilma sõnul inimesel õigust otsustada ei enese ega ka kellegi teise elu lõpetamise üle.
Ta rõhutab, et inimese elu hoidmine alates eostumisest emaihus, kuni viimse loomuliku hingetõmbeni on seotud armastusekäsu täitmisega: "Me armastame Jumalat kui elu kinkijat ja inimest kui ligimest, kellele teine inimene ei tohi tekitada mingit kahju." Ta juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigis on igaühe õigus elule kaitstud ka põhiseadusega, kus on sätestatud, et meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
"Eutanaasia toetajate peamised argumendid lähtuvad nende endi sõnul halastusest ja armastusest kannatava ja parandamatult haige või surija vastu. Küünilisemad eutanaasia toetajad ei häbene rõhutada aga seda, et eutanaasia on ühiskonnale kordades odavam kui inimeste eest hoolitsemine nende eluõhtul. Nõnda ei näe eutanaasia eestkõnelejad lahendust inimese elukvaliteedi parandamises, vaid inimese kõrvaldamises koos kõigi temaga kaasnevate probleemidega. Kannatuste lõpetamise asemel valitakse pigem kannataja lõpetamine. Seda põhjendatakse armastuse ja halastusega," kirjutas Viilma.
Kuna tema sõnul ei ole eutanaasia valuvaigisti, siis on positiivne lahendus tegeleda hoopis aktiivselt haigete elukvaliteedi hoidmise ja tõstmisega ning nende valude ja vaevuste leevendamisega ning kannatuste minimeerimisega nii palju kui see on võimalik. "Selline valik on kindlasti oluliselt kallim kui eutanaasia, kuid väärtustab inimest ja tema elu, mitte surma," võttis ta oma mõtte kokku.
Seoses mõnede liberaalsete erakondade (Eesti 200 ja Erakond Eestimaa Rohelised) kavatsusega seadustada eutanaasia, kirjutas peapiiskop Viilma hiljuti Objektiivile, et erakondade valimisplatvormide vastavad punktid on vastuolus Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute poolt sõnastatud ettepanekutega.
Erakondadele saadetud ettepanekutes on EKN väljendanud seda, et nad peavad "oluliseks inimelu hoidmist ja kaitsmist kuni elu loomuliku lõpuni", mistõttu soovivad nad, et "riik toetaks ja arendaks rohkem palliatiivravi võimalusi, mille eesmärgiks on luua haigetele ja nõrgematele inimväärsed elulõpu tingimused".
"Kui mõni erakond on väljendanud oma programmis toetust inimelu katkestamisele enne sündi (nt abort) või enne loomulikku surma (nt abistatud enesetapp või eutanaasia), siis on ka need seisukohad vastuolus Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute poolt sõnastatud ettepanekutega," selgitas Viilma.
Ka Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan on väljendanud seisukohta, et riik ei tohiks aktsepteerida ja veel vähem seadustada eutanaasiat, sest vastasel juhul oleks tema hinnangul Eestis peaaegu üks eutanaasia juhtum päevas, mida oleks palju rohkem kui enesetappe.
"Kristlasena ma vaatan inimelu kui midagi püha, mis on Looja poolt antud ja mida ainult Looja tagasi võtab. Ma mõistan kannatust kui ühte osa inimese elust, mida Jeesus Kristus on inimesega jaganud," kirjutas piiskop Jourdan, lisades, et tunneb samas alati kaasa ligimese kannatustele ja püüab neid leevendada nii palju kui see on võimalik.
"Aga eutanaasia ei ole üldse tegelikult lahendus, ega samuti mingi osa lahendusest," on ta veendunud.
EKN: seaduseid ei tohi muuta, et rikkuda abielu tähendust ühe mehe ja ühe naise liiduna
Ühtlasi tõi Viilma oma vastuses välja EKN-i positsiooni perekonnapoliitika osas, et "seaduseid ei tohi muuta mistahes viisil eesmärgiga hägustada või rikkuda abielu tähendust ühe mehe ja ühe naise liiduna".
"Kui vaadelda erinevate erakondade programmilisi lubadusi, siis on ilmne, et iga erakonna selline lubadus, mille eesmärgiks on abielu tähenduse muutmine mehe ja naise vahelisest liidust millekski teiseks (nt abieluvõrdsus või sooneutraalne abielu kahe inimese vahel, vms) on Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ettepanekutega vastupidise suunaga," lisas ta juurde.
Sooneutraalset abielu soovivad seadustada sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Eesti 200. Reformierakond soovib aga vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid.
Juba varasemalt, 2018. aastal, kiitis EELK kirikukogu heaks avalduse, mille järgi toetab EELK põhiseaduse täiendamist nii, et abielu sõnastataks seal kui ainult ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Kirikukogul hääletas avalduse poolt 39 osalenut, viis oli vastu ja neli jäid erapooletuks.
Otsuse seletuskirjas toodi välja, et praegusel ajal on perekond rünnaku all ning Viilma sõnul annaks põhiseaduse muutmine kristlastele kindlust. Tema sõnul sooviti sellega näidata, et ollakse endiselt samadel alustel, millel EELK on olnud ning et see hääletus annab neile kindluse tunde.
Juba toona hääletas Salumäe ettepaneku vastu, kuna tema sõnul ei tohiks kirik enda nägemust abielust teistele peale suruda ning vaimulikud ei peaks sekkuma poliitikasse. Samuti polevat tema arvates põhiseaduses abielu mõiste sedastamine demokraatlik.
Ühtlasi väljendas ta arvamust, et abielu põhiseaduslik määratlemine vaid ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna "annab hoogu juurde radikaliseerumisele kiriku sees ning paiskab kiriku erakonnapoliitika soisele pinnale".
Salumäe süüdistas toona kirikut kaasa loksumises hüsteeriaga, mis mõni aeg tagasi abielu ja perekonna teemadel Eesti ühiskonnas algas ning ühtlasi süvenevas sallimatuses, mis olevat ilmnenud erilise jõulisusega suhtumises samasoolistesse kaaskristlastesse ja liberaalsemate vaadetega vaimulikesse ja teoloogidesse.
Tema sõnul on kirik Eestis konservatiivsem kui nii mõneski teises lääneriigis ning tal olevat väga valus vaadata, kuidas tema kirik olevat minetamas hoolivust ja kaasinimese märkamise võimet.
Aga juba enne seda, 2012. aastal, andis EELK piiskoplik nõukogu teada, et ei poolda samasooliste abielu seadustamist. Nõukogu leidis, et praegust perekonnaseadust pole vaja muuta ning mingit uut niinimetatud kooseluseadust pole vaja.