Poola valitsus soovib väidetavalt saata Ukrainasse tsiviilelanikke kaitsma ja humanitaarkoridore avama, sealjuures turvama nende kohal olevat õhuruumi, kümme tuhat sõdurit, kirjutab uudisteportaal ReMix.
Rahvuvalvemissiooni kava valmis Poola Kaitseministeeriumis ja selles nähakse ette rahvusvahelise väekontingendi, kuhu kuuluks kuni kümme tuhat meest, Ukrainasse saatmist, vahendab uudistekanal ReMix.
Väidetavalt on Poola president Andrzej Duda tutvustanud rahu tagamise kava ka Ameerika Ühendriikide valitsusele.
Rahuvalvekontingent koosneks mitme riigi sõjaväelastest ja Ukraina peab sellele esmalt andma riiki sisenemise loa.
NATO riikide sõjaväelastest koosnevate rahuvalvajate ülesandeks oleks humanitaarkoridoride kaitsmine ja nende kohal oleva õhuruumi kaitsmine.
Rahuvalvajad ei osaleks otseses sõjategevuses ja nende esmaseks ülesandeks oleks toidu- ja meditsiinitarvete konvoide ning sõjategevuse eest põgenevate inimeste kaitsmine.
Ühe võimaliku stsenaariumina nähakse ette lennukeelutsoonide kehtestamist Ukraina suuremate linnade kohal, mis tähendaks ilmselt otsest konflikti Venemaaga.
Neljapäeval 24. märtsil saavad Brüsselis kokku NATO riikide juhid ja Poola poolt välja pakutud rahuvalvemissiooni kava ellurakendamine sõltub eelkõige USA valitsuse toetusest.
Esimest korda tegi NATO rahuvalvemissiooni Ukrainasse saatmise ettepaneku Poola asepeaminister Jarosław Kaczyński kui ta külastas 15. märtsil koos Poola, Tšehhi ja Sloveenia peaministritega Kiievit. "Ma tahaks koputada kõigi Euroopa juhtide südametunnistusele. Ma leian, et me vajame rahumissiooni, mida juhiks NATO, kuid võimalik, et ka mõni laiem rahvusvaheline struktuur. See peaks olema missioon, mis oleks võimeline ennast kaitsma ja mis tegutseks Ukraina territooriumil," rääkis Kaczyński Kiievis antud pressikonverentsil.
USA Riigidepartemangu kõneisik Ned Price ja Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki olid Poola kava suhtes skeptilised, kuid kinnitasid, et seda arutatakse reedel Joe Bideni Varssavi visiidi ajal.
Poola rahuvalvekava on üpris sarnane sellele, mida Venemaa on korda saatnud Moldovas (Transnistria), Gruusias (Osseetia ja Abhaasia) ja Ukrainas ("vabariigid" ja Krimm).
Toimetas Karol Kallas