SAPTK juhataja Varro Vooglaid esitas täna Harju Maakohtule kaebuse, millega vaidlustas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt talle Postimehe töötaja Sander Punamäe juhtumis tehtud trahviotsuse.
PPA otsustas 20. juunil määrata Vooglaidile rahatrahvi summas 320 eurot. Trahviotsus tehti väärteomenetluses, mis sai vanemväärteomenetleja Kristel Proosi sõnul alguse Punamäe kaebusest. Punamäe ise on aga kaebuse esitamist kategooriliselt eitanud.
Menetlus algatati tuginedes karistusseadustiku paragrahv 2641 lõikele 1, mille kohaselt võib avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (st 800 eurot).
PPA otsuse kohaselt rikkus Vooglaid nimetatud normi, nõudes 17. veebruaril 2022 Toompeal, Stenbocki maja ees toimunud piketil provotseerivalt käitunud Postimehe töötaja Punamäe lahkumist, jättes sellega avaliku koosoleku korraldajana täitmata oma (korrakaitseseaduse paragrahv 64 lg 3 p-st 1 tuleneva) kohustuse tagada piketi rahumeelne pidamine ja sellest osavõtjate ohutus.
Vooglaiu varasema selgituse kohaselt on PPA otsus kahetsusväärselt kallutatud ja ignoreerib täielikult õigusliku hinnangu andmise seisukohast kõige olulisemaid asjaolusid – mh seda, et Punamäele antud korraldus piketilt lahkuda lähtus just nimelt eesmärgist täita koosoleku korraldaja seadusest tulenevat kohustust tagada koosoleku rahumeelne läbiviimine ja selle turvalisus.
Kui PPA saab otsustada, et inimesed on süüdi õigusrikkumise toimepanemises, ilma et peaks esitama tõendiks üht ainsatki fakti, millest nähtuks reaalselt süüteokoosseisule vastava teo toimepanemine, siis on võimatu rääkida Eestist kui õigusriigist.
Varro Vooglaid
"Lisaks selgitasime kohtule esitatud kaebuses sarnaselt väärteoprotokolli vastulausele, et kellegi subjektiivne ohutunne ei saa olla väärteo kvalifitseerimise aluseks ning et oluline on see, kas faktilisi asjaolusid silmas pidades tekkis isiku suhtes reaalne oht või mitte. PPA pole toonud esile ainsatki fakti, millele toetudes saaks väita, et provokatiivselt käitunud Punamäele antud korraldus piketilt lahkuda tekitas tema suhtes mingigi reaalse ohu või et piketil ei säilinud kord – eriti pidades silmas, et Punamäe kõrval seisid mitu politseinikku, kellega olime pikettide läbiviimisel teinud pidevalt konstruktiivset koostööd," ütles SAPTK juhataja.
"Kui PPA saab otsustada, et inimesed on süüdi õigusrikkumise toimepanemises, ilma et peaks esitama tõendiks üht ainsatki fakti, millest nähtuks reaalselt süüteokoosseisule vastava teo toimepanemine, siis on võimatu rääkida Eestist kui õigusriigist – pigem näeme sellisel juhul teostumas neid samu mustreid, mille tõttu tavatsetakse kritiseerida Venemaad ja teisi autoritaarseid riike," lisas ta.
Vooglaiu sõnul kavatseb ta lisaks trahviotsuse vaidlustamisele selgitada välja, kas valetab Punamäe, öeldes et tema ei esitanud kõnealuse väärteomenetluse algatamiseks PPA-le väärteoteadet, või valetab PPA vanemväärteomenetleja Kristel Proos, kelle sõnul ei algatanud PPA väärteomenetlust omal initsiatiivil, vaid lähtudes Punamäe kaebusest.
2021. aasta oktoobri lõpus tühistas Harju Maakohus Toompeal toimunud koroonapiirangute vastaste meeleavaldustega seonduvalt PPA poolt tehtud trahviotsuse, mille määras sama politseiametnik Proos, kes teostas ka Voogaliu suhtes väärteomenetlust.