USA soovib, et Euroopa riigid ostaksid relvastust pigem neilt, kui arendaksid omamaiseid relvatööstusi.
Euroopa riigid on oluliselt tõstnud kaitsekulutusi ja USA soovib, et relvastust ostetakse pigem neilt. Euroopa riigid aga tahavad eraldatud finantsid suunata oma relvatööstusesse, vahendab Politico.
„Me peame kõigis huvitatud riikides arendama tõelise Euroopa kaitsetehnoloogilise ja -tööstusliku baasi ning võtma Euroopa tasandil kasutusele täielikult sõltumatu varustuse," märkis Prantsuse president Emmanuel Macron oma sõnavõtus GLOBESEC konverentsil Bratislavas.
USA tahab kindlustada, et Euroopa riigid, kes juba praegu tellivad ligi poole oma sõjavarustusest USA-st, ei teeks radikaalset pööret tellimuste tegemisel ega suunaks senisest rohkem finantse oma tööstustele. Paljud Euroopa liidrid on sellist soovi juba üles näidanud, küll aga on probleemiks Euroopa kaitsetööstuse võimekus tellimusi täita.
Max Bergmann, Washingtonis paikneva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa, Venemaa ja Euraasia programmi direktor, sõnas, et see on suur küsimus, kuhu nüüdsest Euroopa kaitsekulutused liiguvad ja milline on selle mõju USA kaitsetööstusele. Neid, kes soovivad suunata raha eeskätt Euroopa kaitsetööstusele, nagu näiteks Macron, süüdistatakse protektsionismis. Probleemiks on ka Euroopa kaitsetööstuse tehnoloogiline sõltuvus USA kaitsetööstusest.
USA domineerimist globaalses kaitsetööstuses on näidanud ka Ukraina sõda. Suur osa Euroopa riike ostab USAst Javelini tankitõrjerakette, mida toodavad Raytheon ja Lockheed Martin. Poola sõlmis sel aastal 1,4 miljardi dollari suuruse lepingu 116 Abramsi tanki ostuks USA-lt, lisaks 10 miljardi dollari suurune HIMARS-ite ostu leping.
Ukraina sõda on tühjendanud Euroopa riikide laskemoonalaod. Ukrainale antud moona asendamisega on riikidel kiire ja Euroopa kaitsetööstus ei suuda tellimusi vajalikul määral täita. „Meie Euroopa liitlased ja partnerid ei ole kunagi veel sellises olukorras olnud," ütles USA kaitseministeeriumi vanemametnik, kes osutas, et Euroopa kaitsetööstused pingutavad tootmismahtude suurendamise nimel ja õpivad siin paljut ka USA-lt.
Euroopa kaitsekulutuste mastaabist saab aimu, kui arvestada, et ainuüksi Saksamaa on eraldanud 100 miljardit eurot sõjaväe arendamiseks ja Poola on tõstnud riigieelarves kaitsekulutuste taseme 4 protsendini SKT-st.
Toimetas René Allik