Geopoliitika ja maailmamajanduse telgitaguseid uuriv poliitökonomist William Engdahl avab äsja avaldatud uurimusloos programmi, mille alusel lääne suurkontsernid eesotsas Bill & Melinda Gates'i fondiga on alates 2006 aastast süstemaatiliselt omandanud kontrolli Aafrika põllumajandussektori üle.

Kes kontrollib toitu, kontrollib rahvaid… – Henry Kissinger

Taust

Bill ja Melinda Gatesi fond – organisatsioon, mis seisab praktiliselt kõikide COVID-19 pandeemiaga seotud algatuste taga (alustades Maailma Terviseorganisatsiooni rahastamisest ning lõpetades investeeringutega subsideeritud vaktsiinitootjatesse) – on paljude teiste ettevõtmiste hulgas lükanud käima globaalse ambitsiooniga "toidusüsteemide ümberkujundamise" programmi.

Tegemist on projektiga, mis on juba aastaid hävitamas Aafrika väikepõllumeeste elujõulisust ning asendamas mandri traditsioonilised toiduallikad sünteetiliste väetiste abil üles pumbatud geneetiliselt modifitseeritud monokultuuridega. "Aafrika rohelise revolutsiooni alliansi" (AGRA – Alliance for a Green Revolution in Africa) nime kandev projekt on kontrollitud Maailma Majandusfoorumi "globaalse ümberlähtestamise" (Great Reset) katusprojekti vedavate suurkorporatsioonide poolt.

Lugejatele, kes on tuttavad maailma ühe mõjuvõimsaima perekonna Rockefellerite ning nende omanimelise fondi rahvusvaheliste (maksuvabastatud) ettevõtmistega, ei tule üllatusena tõsiasi, et tänapäeval on kurikuulus Rockefeller Foundation (RF) andnud paljuski teatepulga üle Bill ja Melinda Gates'i fondile (BMGF), mis kureerib üha enam RF-i algatatud rahvusvahelisi rahvatervist, põllumajandust ja haridust puudutavaid programme.

BMGF ja RF on eraõiguslikud organisatsioonid. Ent tegemist on erakätes (ja erahuvides?) tegutsevate organisatsioonidega, mille juhtimisel on globaalselt käivitatud suur osa COVID-19 vastumeetmetena kehtestatud pretsedenditutest ühiskonnakontrolli meetmetest. Gates'i fondi globaalne haare ei piirdu aga kaugeltki koroonaviiruse ja tervishoiu temaatikaga.

Bill ja Melinda Gates'i fond etendab muuhulgas keskset rolli ÜRO "Agenda 30" nime kandvas programmis. See on programm, mille eesmärgiks on maailma põllumajanduse radikaalne ümberkorraldamine "jätkusuutliku põllumajanduse" loosungi all. Hiigelprojekti üheks alamprogrammiks on juba 14 aastat olnud Aafrika põllumajanduse restruktureerimine "Aafrika rohelise revolutsiooni alliansi" (AGRA – Alliance for a Green Revolution in Africa) nime kandva kartelli eestvedamisel.

AGRA kui petuskeem

2006. aastal, kui BMGF üheskoos Rockefellerite Fondiga AGRA asutas, kuulutati programmi ametlikuks eesmärgiks "võidelda Aafrika näljahädade vastu kontinendi toidujulgeoleku tagamise teel, propageerides väiketootjatel põhinevat põllumajandusmudelit, mis võimaldab kiiret ja jätkusuutliku kasvu". AGRA põhilubaduseks oli 2020. aastaks põllumajandustoodangu ja sissetuleku kahekordistamine üle 30 miljoni põllumajandusega tegeleva majapidamise jaoks. Aasta 2020 on kätte jõudnud ning kartelli põhilubadus on osutunud ühemõtteliseks läbikukkumiseks. Kummalisel kombel kustutas AGRA 2020. a juulis sellesisulised eesmärgid oma kodulehelt hoopiski ning tegi seda ilma ühegi selgitava märkuseta. Kartelli tegevuse analüüs viimase 14 aasta jooksul ei jäta muud võimalust kui järeldada, et deklareeritu ei olnud kunagi Gatesi ja Rockefellerite fondi tegelikuks eesmärgiks.

Iowas 2009. aastal peetud kõnes, mille sisuks oli Aafrika jaoks välja töötatud põllumajandusagenda propageerimine, deklareeris Gates, et "järgmine roheline revolutsioon peab olema teostatud väikefarmerite poolt, kes on paindlikud mitte üksnes kohalike olude, vaid ka keskkonnahoiu ning jätkusuutliku arengu nõuete osas".

Gatesi fond kuulutas et AGRA kujutab endast "Aafrikas paiknevat ning aafriklaste poolt edendatavat projekti, mille eesmärgiks on luua Saharast lõuna pool asuvatel territooriumitel rikkalik põllumajandustsoon". Kõlab üllalt, ent reaalsus kujutab endast sootuks teistsugust pilti.

Edendamaks ettevõtmise "aafrikapõhist" kuvandit, palkas Gates endise ÜRO peasekretäri Kofi Annani, kes oli sunnitud kõrgest ametist tagasi astuma seoses oma poja seotusega Iraagi "toit nafta eest" programmi korruptsiooniskandaalidesse. Annanist pidi saama AGRA "plakatipoiss", kuigi reaalsuses sättis kogu ürituse agendat Gatesi fond.  Seda tehti oma esindaja Rajiv "Raj" Shahi kaudu, kelle ülesanne oli dikteerida poliitikate elluviimist Aafrika sihtriikides.

AGRA esimeseks prioriteediks oli USA põllumajanduskeemia konglomeraadi Monsanto geenimuundatud seemnete pealesurumine valitud sihtriikides. Kuna see eesmärk kukkus farmerite tugeva vastupanu tõttu läbi, muutis AGRA taktikat ning asus turustama Monsanto konventsionaalseid seemneid koos spetsiaalselt nendega koos kasutamiseks mõeldud kalliste sünteetiliste väetiste ja (kahjuritõrje) kemikaalidega.

Kummalisel kombel valitseb nüüd AGRA ja Gatesi fondi poolt täielik vaikus, mis puudutab viimase 14 aasta jooksul Aafrikas korda saadetut. Vaikimiseks on küllaldaselt põhjust. AGRA poolt kolmeteistkümnele musta mandri riigile peale surutud põllumajandusmudel ei ole vähimalgi määral suurendanud, vaid hoopis oluliselt langetanud väikefarmerite autonoomset majandamise võimet. Programmi põhitunnusteks on väiketalunike võlaorjusesse langemine seoses vajadusega osta kalleid patenteeritud seemneid ning range keeld kultiveerida muid viljasorte peale AGRA poolt dikteeritud ekspordiks mõeldud monokultuuride. Aafrika rohelise revolutsiooni alianss on võtnud vastu enam kui miljard dollarit toetust Bill Gatesi fondi ning USA, UK ja Saksamaa valitsuste poolt.

Valelikud lubadused

Äsja avaldatud raport, mis võtab riik-riigi haaval luubi alla Gatesi fondi poolt Aafrikas korda saadetu, kujutab endast šokeerivat, ent eelpooltooduga kursis olijale mitte üllatavat kokkuvõtet. Raporti nimeks on "Valelikud lubadused: Aafrika roheline revolutsioon" ning selle autorlus kuulub Aafrika ja Euroopa valitsusvälistele organisatsioonidele, mis koostöös Timothy Wise'i poolt nõustatud Tuftsi Ülikooli põllumajanduse ja kaubanduspoliitika instituudiga võtsid vaevaks toimuvale valgust heita. Raporti kohaselt "…ei ole saagikus võtmekultuuride läbilõikes AGRA programmide käivitamisest alates vähimalgi määral kasvanud… Näljahädade vähendamise asemel on olukord kõikides kolmeteistkümnes AGRA projekti hõlmatud riigis halvenenud… projekti negatiivsed mõjud on puudutanud kokku 130 miljonit aafriklast".

Olles nii ideoloogiliselt kui programmiliselt sarnane Euroopa 19. sajandi koloniaalvõimudega, on Gatesi fond ja AGRA kartell saavutanud Aafrikas analoogse resultaadi ka 21. sajandil – laostades kohaliku põlluharijatest maarahva tagastamatu võlakoorma abil. Zambias ja Tansaanias olid väikepõldurid juba pärast esimest külvi ja lõikuseperioodi võimetud hübriidseemnete ja väetiste soetamiseks väljastatud laene tagastama. AGRA poliitika on sundida Aafrika põllumehed tootma vaid monokultuure eksportturgude tarbeks. See on aga eeskätt mitte aafriklaste, vaid lääne transnatsionaalsete põllumajanduskonglomeraatide huvides. Seega ei tule erilise üllatusena, et AGRA on tihedalt seotud Bunge ning teiste suurte lääne põllumajanduskonglomeraatidega. Läbi viidava programmi resultaadiks on Aafrika põliste, toitainerikaste põllukultuuride hirmuäratavalt kiire kadumine.

Uurimuse kohaselt on näiteks hirss, mis on olnud üle 7000 aasta Aafrikale omane toidu ja söödavili, AGRA programmi tõttu kahanenud 24% võrra saagikuse kogunäitaja poolest. Tegelikkuses on AGRA liikumise põhifookus suunatud mitte Aafrika väikepõldnike positsiooni tugevdamisele, vaid globaalsete põllumajanduskartellide lobitööle, mille eesmärgiks on sundida riikide valitsusi vastu võtma seadusandlust, mis soosiks Lääne põllumajanduskontsernide ja keemiakompaniide huvisid.

Selle asemel, et aidata väikepõldnikel tõsta saagikust hektari kohta, tegeleb AGRA 1960ndatel Mehhikos ja Indias läbi proovitud mudeli juurutamisega musta mandri suurima põllumajandusliku potentsiaaliga regioonides. 1960ndatel aastatel "Rohelise revolutsiooni" deviisi all Rockefellerite Fondi poolt käitatud programm, nägi ette kõikehõlmava mehhaniseerimise ning suurkorporatsioonide viljakultuuride ja põllumajanduskeemia pealetungi, mille tagajärjeks oli kõikjal suurkontsernide rikastumine väikefarmerite laostumise hinnaga.

Arengumaade väiketalunike pankrotistumine pärast 1960ndaid tõi endaga vaestes riikides kaasa massilise sisemigratsiooni linnadesse, mis kiiresti slummistusid ja lõid globaalsetele korporatsioonidele põhjatu odava tööjõubaasi, mida viimased poole sajandi jooksul ka innukalt ekspluateerinud on.

AGRA plaanid Aafrikas on detailides siiski pisut iseäralikumad kui eelpool mainitud üldmudel. Viimase 14 aasta jooksul Aafrikas teostatud plaanid on mõjutanud musta mandri riikide valitsusi edendama lääne suurkontsernide patenteeritud seemnevilja ja väetiste ostmist, lubades arvestatavat saagikuse tõusu, mis reaalsuses kunagi ei teostu. Protsessi käigus on põldnikel aga keelatud kasutada oma maal enda poolt varutud ja aretatud koduseid seemneid. 

Täpselt samasugune patenteeritud seemnetel põhinev sõltuvusmudel on Monsanto poolt juurutatud Ühendriikides. Siinkohal olgu mainitud, et oma toodangut jõuliselt peale suruva Monsanto korporatsiooni suurosanikuks on ei keegi muu kui Bill Gatesi fond ise.

Huvitaval kombel pole AGRA teinud absoluutselt mitte midagi, et aidata Aafrika väikefarmereid nende peamises mureküsimuses, milleks on jätkuvalt USA ja Euroopa Liidu massiivselt subsideeritud põllumajandustoodete import, mille tulv muudab Aafrika riike aasta-aastalt aina sõltuvamaks välismaistest toiduallikatest.

Gates ja AGRA on tegelikkuses olnud ülimalt edukad, ent mitte avalikult deklareeritud eesmärkide täitmises, vaid Aafrika põllumajandusliku sõltumatuse lammutamises ning lülitamises lääne konglomeraatide armust sõltuvasse globaliseerunud toidutarne süsteemi. "Laiema sortimendi" suitsukatte all peale surutud kõrge saagikusega viljakultuurid (peamiselt mais) on tegelikkuses musta mandri põllumeeste valikuvabadusi üha olematumaks ahendanud. Juhul kui Aafrika farmerid ei suuda lõikusperioodi järgselt tasuda AGRA poolt (laenude saamiseks pealesunnitud) maisi müügist saadud vahendite abil oma võlgu, ootab ees kas vara mahamüümine või täiendava võlakoorma õlule võtt. Tegemist on klassikalise koloniaalse võlaorjuse mudeliga.

Kahtlase taustaga juhtkond

Kuna Gatesi fond on andnud endast parima, et lasta AGRA initsiatiivil välja paista Aafrika kohaliku ettevõtmisena, on tehtud kõik mis võimalik, et jätta mulje nagu oleks organisatsioon fondist sõltumatu. AGRA uus esimees on alates 2019. a endine Etioopia peaminister Hailemariam Desalegn, kes oli muuhulgas varemalt Etioopia Revolutsioonilise Demokraatliku Rahvarinde juht (tegemist on diktaatorliku parteiga, mille poliitbüroo liikmete hulka kuulus ka praegune Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom, kes oli sellelt positsioonilt sunnitud taanduma seoses 2018. a puhkenud massirahutustega).

AGRA vähem silmatorkavate nõukogu liikmete hulka kuuluvad kaks põllumajandus- ja toiduainetööstuse hiiglekontserni Unilever juhatuse liiget, kaks Gatesi fondi kõrget ametnikku ning Rockefellerite poolt finantseeritud Rahvusvahelise Põllumajandusliku Uurimuskeskuse konsultatiivgrupi liiget. Aafrika põllumajandust oma tahte alla painutava liikumise juhatusse kuuluvad muuhulgas Rockefellerite fondi usaldusisikud ning Rothschild & Cie panga endine Aafrika divisjoni partner.  

AGRA nõukokku kuulub ka Rockefellerite fondi praegune president Rajiv J. Shah. Shah lahkus oma endiselt ametipostilt Gatesi fondi juures ning nimetati USA arenguabi agentuuri (USAID) juhiks Obama administratsiooni poolt. Mitte kuigi üllatuslikult on USAID ka üks AGRA partnerorganistatsioonidest. Aastal 2017 liikus Shah sujuvalt Ühendriikide Arenguabi Agentuuri juhi positsioonilt Rockefellerite fondi presidendi kohale. Maailm on väike.

Olgu mainitud, et Rockefellerite fond on läbinisti seotud Maailma Majandusfoorumi "suure ümberlähtestamise" (Great Reset) agendaga. Alles hiljuti avaldas Shah Rockefellerite fondi raporti "Vigurite ümberlähtestamine: Kasutades sobilikku hetke USA toidusüsteemi ümberkujundamiseks". Tegemist on suure globaalse toidusüsteemi ümberlähtestamise projekti eelkäijaga, mida parajasti valmistatakse ette Gatesi ja Rockefelleri fondide poolt esitamiseks ÜROle.

Alates 2014. a oli AGRA presidendiks Rwanda vastuoluline endine põllumajandusminister, kes teenis läbinisti korrumpeerunud Kagame diktatuuri all. Agnes Kalibata on muuhulgas ka Maailma Majandusfoorumi "Globaalse agenda" nõukogu liige ning tegev Rahvusvahelise Väetiste Arendamise Korporatsioonis (IFDC), mis baseerub USAs.

Aasta 2019 detsembris, vahetult enne "uudse koroonaviiruse" paanika levikut nimetas ÜRO peasekretär Antonio Guterres Kalibata ÜRO 2021 toidusüsteemide pleenumi juhatajaks. Vastusena skandaalse Kalibata eesotsa paigutamisele kirjutasid 176 organisatsiooni 83 riigist Guterresile petitsiooni, nõudmaks tema staatuse tühistamist. Oma pöördumised väljendasid 176 organisatsiooni oma seisukohta järgmiselt:

"Bill ja Melinda Gatesi fondi ning Rockefellerite fondi poolt asutatuna on AGRA tegevus olnud suunatud avalike vahendite maksimaalsele suunamisele suurkorporatsioonide teenistusse. AGRA promoveeritud ülikõrge finantssisendiga põllumajanduslik mudel ei ole jätkusuutlik ilma püsivate subsiidiumiteta, mida ammutatakse üha kesisematest avaliku sektori vahenditest. Alates 2006. a on AGRA töötanud väsimatult selle nimel, et avada Aafrika kui rahvusvaheliste põllumajanduskonglomeraatide jaoks, mis kontrollivad patenteeritud seemneid, geneetiliselt modifitseeritud viljakultuure, fossiilkütuse intensiivseid sünteetilisi väetisi ning keskkonnakahjulikke pestitsiide." Kalibata kanditatuuri toetuseks leidus vaid 12 häält, milledest 11 omasid sidemeid Bill Gatesi fondiga. Nende hääl osutus otsustavaks.

1970ndatel maailma vaevanud globaalne teraviljadefitsiit sundis järjekordset Rockefellerite perekonna protežeed, toonast Ühendriikide välisministrit Henry Kissingeri lausuma ajatud sõnad: "Kes kontrollib toitu, kontrollib rahvaid". Esmalt Rockefellerite ning tänapäeval üha enam Bill Gatesi fondi poolt propageeritud maailma toidukasvatamise allutamine globaalsetele põllumajanduskonglomeraatidele on võimalik ent kõige suurem süsteemne ohuallikas kogu inimkonna tervisele ja suremusele. Seda märksa enam kui avaliku teadvusesse imbunud koroonapaanika.

Tänaseks on välja joonistunud väga selgesti tajutav ja kummastav muster. Samad inimesed, kes mahitavad rahvastikus paanikat ning totaalkontrolli kehtestamist on ühtlasi isikud, kelle meelistegevuseks on planeedi toidutootmise ümberkujundamise programmide elluviimine. Samuti ei tundu olevat kokkusattumus, et mõlema projekti taga seisev Bill Gates on üldtuntud maailma rahvastiku vähendamise ning eugeenilise "parandamise" entusiastina.

Toimetas Markus Järvi