Rahvast ühendada sooviva Eesti Vabariigi presidendi ülesanne on seista selle eest, et ühiskonda lõhestav kooseluseadus tühistataks. Alles seejärel saab hakata otsima ühisosa, leiab Objektiivi toimetus.
Rahvusringhäälingu uudisteportaali teatel ütlesid sotsiaaldemokraatliku erakonna suvepäevadel osalenud presidendikandidaadid Allar Jõks (esitaja: IRL), Eiki Nestor (SDE), Urmas Paet (Reformierakond) ja Mailis Reps (Keskerakond), et Kadriorgu pääsedes nemad kooseluseadust ei tühistaks.
"Ma ei kuulutaks välja seadust, mis oluliselt riivab inimestele juba antud õigusi," vahendab ERR Allar Jõksi sõnu. Jõks, keda soovib presidendina näha ennast rahvuslikuks ja konservatiivseks pidav erakond Isamaa ja Res Publica Liit, peab silmas niisiis seda, et kui tema lauale saabuks Riigikogust kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seadus, siis presidendina jätaks ta selle välja kuulutamata, kuna kooseluseadusega on seksuaalvähemustele antud õigusi, mida enam tagasi võtta ei saa.
ERR-i portaali teatel lisas Riigikogu esimees Eiki Nestor, et kooseluseaduse tühistamine oleks koguni põhiseaduse vastane, ning temaga olevat nõustunud ka Reformierakonna üks kandidaat Urmas Paet ja Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps.
Seega on valdav osa erakondade presidendikandidaatidest avaldanud toetust kooseluseadusele ja takistaks selle tühistamist. Reformierakonna kandidaadid Marina Kaljurand ja Siim Kallas on tõenäoliselt samal seisukohal. Avalikkusele praegu teadaolevatest kandidaatidest on ainult üks, kes seisaks kooseluseaduse tühistamise eest – see on Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.
Paraku ei vali Eesti Vabariigis presidenti rahvas, vaid Riigikogu või valijameeste kogu. Aga mida öelda vastuseks väitele, et kooseluseaduse tühistamine riivab kellelegi juba antud õigusi?
Esiteks juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi kooseluseadus võeti 2014. aasta oktoobris Riigikogus häältega 40 : 38 vastu, ei ole see jõustunud, sest selleks tarvilik tingimus – nimelt rakendusaktide vastuvõtmine – ei ole täidetud. Mittejõustunud seadusest ei saa kellelegi tekkida mingeid õigusi ega ka mitte mingisugust õigustatud ootust. Kooseluseaduse puhul on parlamentaarne protsess alles pooleli. See oli Riigikogu eelmise koosseisu teadlik valik – lükata kooseluseaduse rakendusaktidega tegelemine edasi järgmisele koosseisule olukorras, kus puudus seaduse tervikuna vastuvõtmiseks nõutav hääleenamus.
Teiseks on väär väide, et isegi kui kooseluseadus oleks jõustunud ja kui sellega oleks antud teatud grupile teatud õigusi, siis ei saa neid õigusi tagasi võtta. Selles, et inimestele teatud seadustega antud õigusi tõmmatakse jälle koomale, ei ole midagi erakordset ning seda tehakse alatasa. Piisaku siin viitest hiljuti valitsuse päevakorras olnud plaanile piirata radikaalselt eraisikute õigust omada enesekaitseks tulirelvi ning taandada lubatud relvade omamise õigus vaid ühele püstolile või revolvrile. Siis – nagu paljudel teistel sarnastel juhtudel – ei rääkinud keegi sellest, nagu ei saaks inimestele juba antud õigusi tagasi võtta.
Kolmandaks on absurdne argumenteerida, et demokraatlikus riigis, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, ei saa ühiskonnale peale surutud seadusi tühistada. Demokraatia ideaali juurde kuulub, et vabad kodanikud arutavad ühiskondlikult olulisi küsimusi ja kujundavad oma arvamuse ning neid esindavad poliitilised jõud võtavad oma valijate huve arvesse. Riik, mida juhitakse välisriikide saatkondadest tulnud juhtnööride alusel ja väikeste huvigruppide tahtmiste kohaselt, ei ole demokraatlik, sest selles ei teostu inimeste tahe.
Neljandaks on juriidilisest aspektist tähtsamgi ühiskondlik-poliitiline dimensioon. Arvestades, et kooseluseaduse "torso" suruti läbi lihthääleenamusega, s.t kaugelt vähem kui poolte Riigikogu liikmete toel, vastu rahva enamuse tahet ja rikkudes õigusloome hea tava reegleid, mis ühtekokku lõhestas ühiskonna ja lõhestab teda siiamaani, oleks iga rahvast ühendada sooviva presidendi, keda sellesse ametisse ka ei valitaks, ülesanne seista selle eest, et see nuriseadus tühistataks. Alles seejärel saab hakata otsima ühisosa ja lahendusi.