Ekraanitõmmis 28. aprilli 2016 saatest "Ringvaade".

Eile õhtul eetris olnud saate "Ringvaade" järjekordne episood näitas taas, kuivõrd tõsine probleem on ERR-i soovimatus püsida iseendale standardiks seatud ajakirjanduseetiliste põhimõtete raamides.

Intervjueerides EKRE esimeest Mart Helmet, käitus saatejuht Marko Reikop mitte kui rahvusringhäälingu ajakirjanik, vaid justkui paadunud kurjategija ülekuulamist teostav või omavolilist karistust täidesaatev vangivalvur, kes ei püüagi ülekuulatava suhtes oma põlgust varjata, vaid lähtub tema alandamise soovist.

Ometi ei ole "Ringvaade" mingi homoklubi, kus Reikop võiks piitsaga vehkides isandat mängida ja oma pahelisi kalduvusi välja elades teisi alandada. Tegu pole isegi mitte kommertsjaama programmiga, mis võib endale lubada ideoloogilist kallutatust. Tegu on rahvusringhäälingu igaõhtuse saatega, mida tehes on saatejuhid oma isiklikest antipaatiatest ja ideoloogilistest hoiakutest hoolimata kohustatud järgima ajakirjanduseetika põhimõtteid.

Kõnealune intervjuu justkui paroodeeriks usaldusväärsuse ja sõltumatuse põhimõtteid, mida ERR ise oma kodulehel oma peamiste väärtustena deklareerib ning mille kohaselt peaks ajakirjanikud käituma objektiivsuse, erapooletust ja tasakaalukuse taotlusest lähtudes ning vältima oma tegevuses kõike, mis võib tekitada õigustatud kahtluse nende endi või kogu ERR-i erapooletuses või ärgitada mõtet, et töötaja või ringhääling on allutatud mõne huvigrupi ideoloogilisele, poliitilisele, majanduslikule või kultuurilisele survele.

Probleemiks on ennekõike ERR-i juhtkond, mis laseb rahvusringhäälingu ajakirjanikel järjepidevalt ja karistamatult ajakirjanduseetika elementaarseid põhimõtteid rikkuda.

Just eelmisel nädalal nentisime Objektiivi juhtkirjas, et paljudele inimestele, kes küsimusele vähegi tähelepanu pööravad, näib ERR-i tuntav ideoloogiline kallutatus juba mitte erandi, vaid reeglina – olgugi, et rahvusringhääling peaks olema ajakirjanduseetika etalon ja andma selles osas teistele väljaannetele eeskuju. Eilses "Ringvaates" nähtu vaid kinnistab ja süvendab seda tõdemust.

Ja probleemiks ei ole vaid Marko Reikop või "Ringvaade" ega ka mõni teine konkreetne ajakirjanik või saade – probleemiks on ennekõike ERR-i juhtkond, kes laseb rahvusringhäälingu ajakirjanikel järjepidevalt ja karistamatult ajakirjanduseetika elementaarseid põhimõtteid rikkuda, võtmata selles osas midagi ette ning eirates seeläbi oma kohustust tagada ERR-i tegutsemine ettenähtud piirides.

Tulles veel kord Objektiivi eelmise nädala juhtkirjas öeldu juurde, tuleb taas nentida, et riigimeedia mandumine valitseva võimu ja ideoloogia instrumendiks ning võimukriitiliste häälte halvustamise ja häbimärgistamise vahendiks on ühiskondliku vabaduse seisukohast tõsiselt kurjakuulutav märk ning sellisena väga tõsine ühiskondlik-kultuuriline probleem.

Paraku kinnistab iga selline juhtum, nagu eilses "Ringvaates" nägime, ERR-i kuvandit mitte vaba ja kvaliteetse ajakirjanduse lipulaeva, vaid riikliku propagandatalitusena. See omakorda näitab, kuivõrd oluline on töötada alternatiivsete meediakanalite ülesehitamise nimel.