Toetades vanemaid: õpeta lapsed teenima, mitte tarbima

Daniel F. Gerhartz, "Vanaisa saak"

Kui laste kalduvus selles hälbinud maailmas on olla tarbijaks, siis teenimisvalmidust tuleb neis kasvatada, kirjutab James Stenson, rõhutades, et teenimisvalmis hingelises hoiakus on suur väärikus.

Materialismi tõeline kurjus ei peitu asjade järgi jooksmises, vaid pigem selles, et inimesi võetakse ja koheldakse kui asju. Ja siis saavad asjad inimestest tähtsamaks. Selline suhtumine võib elus valusalt kätte maksta sõltuvuste, tööalaste probleemide, abieluraskuste ning ihadest valitsetud piiramatu egoismi näol. Mida siis teha, et ehitada lastesse tugev iseloom ning nad materialismist eemale juhtida?

Tunne oma autoriteeti vanemana ning nõua, et lapsed seda austaksid. Vanemate vastutus on suur ning meile antud loomulikku autoriteeti tuleb teadlikult ja armastavalt rakendada. Lapsed tajuvad vanemate enesekindlat teenimisvalmidust ning õpivad selle läbi vanemaid usaldama ja austama.

Ära unusta, et kasvatad tulevasi täiskasvanuid ja mitte lapsi. Laste tulevikule mõeldes ära keskendu pelgalt karjäärile, vaid ennekõike nende iseloomu kasvatamisele – küsimus ei ole niivõrd selles, mida su lapsed oskavad, vaid selles, kes nad inimesena on. Sinu ülesanne pole lapsi lõbustada ja igavust peletada. Pigem tuleb neid kujundada asjatundlikeks, vastutusvõimelisteks ja hoolivateks meesteks ja naisteks, kes oleks pühendunud elama väärikalt, õigete põhimõtete kohaselt. Mõtle sellele, millisteks teie lapsed saavad, mitte ainult sellele, mida nad tulevikus teevad.

Õpeta oma lastele hea iseloomu aluseks olevaid voorusi nagu arukust, õiglust, julgust, kindlameelsust, enesekontrolli, püsivust, mõõdukust ja armastust. Voorust saab lastele õpetada peamiselt kolmel moel: isikliku eeskujuga, laste käitumise suunamisega ning selgitustega selle kohra, mis on õige ja hea ning kuidas selle poole pürgida. Ennekõike saab lapsi õpetada aga isikliku eeskujuga. Paljuski ehitub nende südametunnistus väikesest peast kuuldud kujundlikust õpetustest ja vanemate hääle kõlast, mis julgustas neid pürgima suurte asjade poole.

Tee oma lapsed lähedalt tuttavaks tsiviliseeritud suhtlemise nelja peamise sambaga: “palun,” “tänan,”, “vabandust” ja “ma luban”. Nende sõnade kasutamine ning nende taga avaneva moraalse maailma mõistmine aitab kasvatada lastes austust teiste inimeste väärikuse vastu.

Õpeta oma lastele aususe tähendust ja tähtsust. Ausus tähendab kavatsuste, sõnade ja tegude ühtsust. Aus inimene mõtleb seda, mida ütleb, ütleb seda, mida mõtleb ja peab oma sõnadest kinni. Aus inimene keeldub kategooriliselt koostööst valega ning peab oma lubadusest raudselt kinni.

Mõista, et “ei” kuulub samuti armastuse sõnavarasse. Et enesekontrolli voorust õppida ja selles kasvada, tuleb lastel seda sõna kindlasti aeg-ajalt kuulda. Vastasel juhul ei õpi nad iial end talitsema ja see oleks katastroof.

Kui lapsed midagi tahavad, lase neil oodata – või kui võimalik, see asi välja teenida. Kannatliku ootamise teel kärsituse ületamine ja soovitu nimel töötamine on osa täiskasvanud inimese elust, mis neil ees seisab. Õpeta lastele tegema vahet soovide ja vajaduste vahel. Aita neil mõista, et nõudmised à la “kõigil on” ja “kõik teevad” ei ole veenvad ega kaalukad. Teiste ahvimises pole midagi väärikat. Elus tuleb juhinduda tervest mõistusest ja südametunnistusest, mitte konformistlikust mugavusest.

Kasvata oma lastest tegijad ja loojad, mitte tarbijad. Las nad harjuvad jõudu mööda raskustega rinda pistma – raskusi ületades õpivad omandavad nad enesekindlust. Aidake neil võtta oma koolitükke ja majapidamistöid tõsiselt, sest nii treenivad nad endis vastutustunnet ja teenimisvalmidust. Tõelise elu alus on teenimine, mitte ostlemine, tarbimine ja naudisklemine. Küpsus saabub mitte sedamööda, kuivõrd inimesed suudavad enese eest hoolt kanda, vaid sedamööda, kuivõrd nad on võimelised ja ka soovivad hoolitseda teiste eest.

Lapsi karistades ära ole kalk. Vihka pattu, mitte (seda pisikest) patustajat. Lase lastel mõista, et aitad neil endist vigu välja juurida, kuna armastad neid liialt palju lubamaks tõsistel vigadel hakata oma võsukeste elu rikkuma.

Hoia elektroonilise meedia kasutusel silm peal. Ära anna oma kodus ruumi niisugustele asjadele, mis õõnestaks sinu poolt õpetatut ja suunaks lapsi suhtuma teistesse inimestesse kui asjadesse. Näita neile väga selgelt, et madalatel, roppudel ja kõlvatutel asjadel ei ole teie kodus mingit kohta. Muu hulgas tähendab see resoluutset “ei”-d pornograafia, arutu vägivalla, edevuse ja teiste inimeste suhtes lugupidamatu kohtlemise suhtes. Õpeta lastele ka vastutustundlikku käitumist meediaruumis, et nad suudaksid iseseisvalt vahet teha ühelt poolt sellel, mis on õige ja hea ning sellina ülesehitav, teiselt poolt aga sellel, mis on vale ja kuri ning sellisena inimest lammutav.

Kuula oma lapsi, aga ära kuuletu neile. Meediamürast vabanevat aega saab kasutada asjalike küsimuste arutamiseks. Püsi alati kursis sellega, mis su laste elus toimub ning aita neid probleemide lahendamisel oma arukate nõuannetega. Ela ise vastutustundlikku elu ning näita seeläbi ka lastele, mida tähendab oma elu juhtimine selle asemel, et vooluga kaasa ulpida.

Ära iial unusta, et lapse õigesti kasvatamiseks on sul üks – tõesti ainult üks – võimalus. Laste iseloomu ja südametunnistuse kujundamine peab olema sinu kui vanema esimene prioriteet. Väikesi lapsi kantseldades ja nende hüvanguks ohvreid tuues võid hiljem rõõmu ja uhkust tunda, nähes selle pingutuse viljadena oma suureks kasvanud laste näol enesekindlaid, vastutustundlikke ja hoolivaid mehi ja naisi, kes pingutavad omakorda, et perekondlikud väärtused oma lastele edasi anda.

Tegemist on teise artikliga nädalavahetusel ilmuvast artiklisarjast “Toetades vanemaid”.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!