Türgi parlamendi spiiker Ismail Kahraman ütles Istanbulis toimunud konverentsil, et Türgil kui moslemitest enamusega riigil peaks olema religioosne põhiseadus, mis ilmalikkust ei tunnista.
"Me oleme islamiriik ja meil peaks olema religioosne põhiseadus," rääkis parlamendi spiiker Ismail Kahraman, kurtes selle üle, et Türgi kui ilmaliku riigi põhiseaduses ei mainita Allahit kordagi.
"Uues põhiseaduses ei tohiks olla kohta ilmalikkusel," lisas islamiõpetlaste ees kõnelenud spiiker.
Türgi Vabariigi rajas pärast Osmanite impeeriumi kokkuvarisemist Mustafa Kemal Atatürk 1923. aastal ilmaliku ja parlamentaarse riigina.
13 aastat võimul olnud Õigluse ja Arengu Partei, mille juured on poliitilises islamis, püüab aga läbi suruda põhiseaduse muutmist ja suurendada presidendivõimu, mis on alates 2014. aastast võimuka Recep Tayyip Erdoğani kätes.
Türgi 78 miljonist elanikust on enamus sunniidi moslemid. Lisaks teiste islamivoolude järgijatele, kes on vähemuses, elab Türgis ka 100 000 kristlast ja 17 000 juuti.
Türgil on pooleli liitumiskõnelused Euroopa Liiduga. Alles äsja saavutati ELi juhtidega kokkulepe viisavabaduse kohta, mis peaks jõustuma käesoleva aasta juunis. Vastutasuks lubab Türgi Kreekasse jõudnud illegaalsed immigrandid tagasi võtta.