Väljande The Visual Capitalist autorid Marcu Lu ja Bruno Venditti näitavad oma uurimuses globaalset CO₂-heidet sissetulekurühmade kaupa.
Ülemaailmne nõudlus loodusvarade järele on tõusnud ajalooliselt seninägematule tasemele ning jätkab kasvamist kõikide aineliste hüvede läbilõikes, olgu selleks toit, riided, vesi, eluase või ühiselt tarbitav infrastruktuur.
Tarbimise kasvuga paralleelselt on kaasnenud paratamatult ka CO2 heite iga-aastane suurenemine. Ent ülemaailmse tarbimise määr varieerub ekstreemses ulatuses nii regioonide kui sotsiaalmajandusliku stratifikatsiooni läbilõikes.
Väljande The Visual Capitalist autorid Marcu Lu ja Bruno Venditti näitavad alljärgneval graafikul globaalset CO₂-heidet sissetulekurühmade kaupa. Autorite poolt kogutud andmed pärinevad omakorda Stockholmi Keskkonnainstituudi poolt loodud heitkoguste ebavõrdsuse kalkulaatorist.
2019. aastal oli maailma rikkaim 1% elanikkonnast (so. keskmise aastase sissetulekuga vähemalt 310 000 dollarit) vastutav 15% ülemaailmsest CO₂-heitest.
Rikkaima 1% elanikkonna aastased heitkogused annulleerisid 2019. aastal sedasi 1 miljoni maismaa tuulegeneraatori poolt tekitatud süsinikuheite säästu. Seevastu kõige madalama sissetulekuga 50% planeedi elanikkonnast (keskmise aastase sissetulekuga 2000 dollarit või vähem) tootis vaid 8% ülemaailmsest CO2 heitest.
Kolossaalse erinevuse põhjus peitub mõistagi tarbimise erakordselt dispariteetses jaotumises. Näiteks moetööstus on üks kõige nõutumaid tööstusharusid, ent seda üksnes maailma kõrge sissetulekuga riikide jaoks. ÜRO andmetel toodab moetööstus 2–8% maailma süsinikdioksiidi heitkogustest.
Teiseks suureks panustajaks CO2 heidetele on transpordisektor, mis on esindatud oluliselt rohkem arenenud riikides. Kõneka faktina on ainuüksi transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused alates 1970. aastast rohkem kui kahekordistunud.
Suurema sissetulekuga pered kulutavad rohkem ka toidule, mis aitab omakorda kaasa CO2 heite tekkimisele (mille piiramist rikaste riikide valitsused arengumaadelt üha jõulisemalt nõuvad). Toiduainete tootmine, transport ja käitlemine tekitavad märkimisväärseid CO2 heitmeid, millele lisanduvalt tekib prügilasse sattunud ära visatud toidu puhul ka metaan.
USA keskkonnakaitseameti andmetel põhjustavad ära visatud toidujäätmed USAs igal aastal 170 miljoni tonni jagu süsinikdioksiidi ekvivalendi kasvuhoonegaaside näol – kogus, mis on võrdne 42 söeküttel töötava elektrijaama aastase CO₂-heitkogusega.
Toimetas Adrian Bachmann