Suur enamus Tšehhi elanikest on vastu mõttele keelustada sisepõlemismootoriga autod. Vastuseisu peamisteks põhjusteks on kartus, et ei jätku sobivaid autosid ning et olud ja taristu pole selliseks muutuseks valmis, selgus ühest interneti kaudu tehtud arvamusküsitlusest.
Küsitluse viisid läbi agentuurid Nielsen ja Resolution Group, teatas 26. aprillil Slovakkia konservatiivne internetiväljaanne „Postoj", tuginedes päev varem Tšehhi rahvusringhäälingu kodulehel avaldatud uudisele.
Selgus, et kavasolevast seadusemuudatusest oli kuulnud 83 protsenti Tšehhi internetikasutajatest, sealhulgas 90 protsenti meestest ja 77 protsenti naistest.
Vanuse järgi olid kavandatava seadusemuudatusega paremini kursis keskealised ja vanemaealised (45-aastaste ja vanemate seas oli kursisolijaid 88 protsenti), kuid temast oli kuulnud ka suurem osa nooremaid (alla 45-aastasi) – 78 protsenti.
Lõviosa kursisolijaist oli sellele muudatusele vastu. Pooldajaid oli ainult 17 protsenti. Suurim oli toetajate osakaal noorimas vanuserühmas (18–34 eluaastat). Mida eakama vanuserühmaga oli tegu, seda suurem oli ka vastuseis.
Elukoha järgi oli vastuolijate osakaal suurim maaelanike seas (84 protsenti). Põhjus: just väikeasulate elanikele on auto hädavajalik tarbeese, samuti pole sealne taristu ega teeolud tihtilugu nii arenenud kui kavandatav seadusemuudatus nõuaks.
Kõnealuse küsitluse valim oli viissada inimest.
Plaan sisepõlemismootoriga autod üldse ära kaotada pärineb Euroopa Komisjoni meetmepaketist „Fit for 55", mis on mõeldud vähendama kasvuhoonegaaside heidet.
Arv 55 tuleneb sellest, et 2030. aastaks tahetakse Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaasiheidet vähendada 1990. aasta omaga võrreldes 55 protsendi võrra. Sisepõlemismootoriga autod peavad selle plaani järgi kaduma EL-ist aastaks 2035. Euroopa Parlament kiitis selle heaks tänavu veebruaris.
Võrdluseks: tänavu jaanuari keskpaiku esitas rühm Vabariikliku Partei esindajad USA Wyomingi osariigi seadusandlikus kogus seaduseelnõu, millega taheti kaotada aastaks 2035 ära kõik elektriautod, teatas tollal USA ajaleht „Washington Post".
Toimetas Tõnu Kalvet