Ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) annab põgusa ülevaate toona peaministri ametis olnud Konstantin Pätsi riigipöördest 12. märtsil 1934 ning sellele järgnenud autoritaarse vaikiva ajastu kehtestamisest. Valge rõhutab ühtlasi, et väga oluline oleks esimesel võimalusel taastada selle riigipöördega rahvalt röövitud põhiseaduslik rahvahääletuste algatamise võimalus.
Valge räägib oma lühivideos, kuidas 12. märtsil 1934 viidi riigivanema ülesannetes olnud peaminister Pätsi ja kindralleitnant Johan Laidoneri mahitusel Eestis läbi riigipööre: "Kella kahe paiku kamandas siis kolonel [Aleksander] Jaakson Tondi kasarmutest välja 400 aspiranti, kes siis marssisid kesklinna poole. No nendele öeldi siis tõenäoliselt seda, et te lähete nüüd Eesti riiki ja rahvast kaitsma, aga tegelikult läksid nad demokraatiat hävitama. Aga need poisid seda loomulikult ei teadnud."
Nad piirasid kuulipildujatega ümber Narva maanteel asunud Vabadussõjalaste Liidu keskkontori, misjärel tulid poliitilise politsei ametnikud ja arreteerisid vabadussõdalased. Kokku vahistati umbes 500 vabadussõdalast ning neile pandi süüks seda, nagu oleksid nad kavatsenud riigipööret teha, selgitas Valge.
Samal päeval õnnestus Pätsil ja Laidoneril valitsuse koosolekul ülejäänud ministrid selle sammu vajalikkuses ära veenda ning kell viis kehtestati kaitseseisukord, millega Päts määras ühtlasi sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Laidoneri. Valge sõnul oli see samm aga põhiseaduse vastane, kuna seda oleks saanud teha vaid sõja või otsese sõja ohu korral, mistõttu olid ka järgmised Laidoneri järgmised korraldused seaduse vastased.
"Laidoner sulges kõik erakonnad, keelas meeleavaldused, sulges osa ajalehti," rääkis Valge.
15. märtsil toimunud riigikogu istungil õnnestus Pätsil suurt osa riigikogu liikmeid veenda selles, nagu oleks Eesti riiki varitsenud vabadussõdalaste poolt mingisugune oht ning lubas selle kohta varsti ka kindlaid tõendeid esitada, kuid ei teinud seda kunagi, sest neid lihtsalt ei saanudki olla, selgitas Valge.
Peagi saatis Päts opositsiooniliseks muutunud riigikogu ka lõplikult laiali ning valimised lükati edasi ning Eestis toonase põhiseaduse kohaseid valimisi enam ei korraldatudki. Selle riigipöördega kehtestati Valge sõnul ilma kahtluseta Eestis autoritaarne kord, mis vähendas tugevasti meie rahvuslikku tunde-eetikat, rahvuslikku vaimu ja usku Eesti riiki ning nõrgestas seeläbi meie kaitsetahet.
Valge leiab, et see riigipööre dikteeris ka meie Nõukogude Liidule alistumise vormi.
Valge täiemahulist ülevaadet 1934. aasta riigipöördest saab vaadata VIDEOST.
Toimetas Martin Vaher