Pätsi kuju kavand muutub monumendiks saades näkku sülitamiseks eestlastele nende enda maal – kõigile neile, kes end veel eestlasteks julgevad pidada, põhjendab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev, miks Pätsi monumendi kavand ei sobi mitte.
“Võib juhtuda, et samal ajal kui Baltimaades algab bolševike terror, kui seal mõrvatakse inimesi ja heidetakse neid massihaudadesse, viiakse vangistusse või töölaagritesse ja maad riisutakse paljaks, lauldakse Inglismaa ja Ameerika kirikutes suure võidu puhul Te Deumi,” protesteeris Soome riigipea Pehr Evind Svinhufvud suuriikide sobingu vastu, millega ohverdati Balti riigid Nõukogude Liidu koosseisu.
Carl Gustaf Emil Mannerheimi päevakäsk Talvesõja lõpul tabab iseseisvuse, väärikuse, aumehelikkuse, ohvrimeelsuse ja vabaduseiha keskmesse.
Kui oleme suutnud luua ja taastada oma riigi, oleme võimelised seda riiki ka juhtima, tõdes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni liige Henn Põlluaas rahvaalgatuse taastamist nõudval meeleavaldusel Objektiivile antud usutluses.
Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva eelõhtul on põhjust tunda tänulikkust võimaluse eest elada oma riigis, ent niisamuti on põhjust vaadata peeglisse ja küsida, millistele eeldustele tuginedes võime loota jõuda ka Eesti Vabariigi kahesajanda sünnipäevani, arutlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid selle nädala saates “Fookuses”.
Just meie kaasaegse ühiskonna demokraatliku arengu ja hea käekäigu pärast vajame sisulist ja süvitsi minevat arutelu 1930.
Kui rääkida põhiseaduslikust korrast ja selle kaitsmisest, siis ei saa me üle ega ümber tõigast, et meie 100 aasta omariikluse hulka jääb ka põhiseadusliku korra kukutamine.
Riigikogus ei leidnud toetust vabadussõjalaste (vapside) rehabiliteerimise otsuse eelnõu.
Kuidas on kasutanud aega need inimesed, kes on pääsenud riigitüüri juurde?
