Valitsus otsustas toetada erameedia paberväljaandeid 450 000 euroga, millele lisanduvad aga ka muud otsesemad ja kaudsemad toetusmeetmed, mis võivad kokku küündida 1,4 miljoni euroni. Meediafirmad ise tahaks aga riigi sotsiaalkampaaniate ja maksulangetuste abil saada pea kümme korda suuremat summat.
Järgneva kolme kuu jooksul saavad erameedia paberväljaanded igas kuus kojukande toetust kõigi peale kokku 150 000 eurot, kolme kuu peale on see kokku 450 000 eurot, vahendas Postimees. Toetus puudutab erameedia paberväljaandeid, kus on ära langenud reklaamitulu läbi otseposti.
Koroonakriisi leevendamise meetmetega on plaanis alates 1. maist langetada ka ajakirjanduse digiväljaannete käibemaksumäära seniselt 20 protsendilt 9 protsendile.
Praeguseks on lisaks töötukassa palgatoetustele Eesti erameediat toetatud eri hinnangutel 1-1,4 miljoni euroga. Sellest 450 000 eurot moodustab kojukande toetus, teavituskampaaniatele kulutatakse 100 000 eurot ning digikäibemaksu langetamine peaks meediafirmade kulusid vähendama nende endi hinnangul 400 000, valitsuse hinnangul aga 800 000 euro võrra. Meediaettevõtete liit on tänavuseks käibelanguseks prognoosinud kokku 30-40 miljonit eurot.
Erameedia tahab oluliselt suuremat toetust
Esmaspäeval kirjutas liidu juhatuse liige Merle Viirmaa-Treifeldt peaminister Jüri Ratasele kirja, kus tänas teda tugeva toetuse eest. Kirjas tegi ta kaks peamist ettepanekut võimalike toetuste osas, mis moodustaksid kokku 12,6 miljonit eurot. Esmalt palus ta riigil kaaluda võimalust korraldada lähikuudel laiaulatuslikud sotsiaalkampaaniad kõikides erameedia kanalites.
"Teeme ettepaneku, et kampaaniate maht võiks olla 1 miljon eurot kuus, aasta lõpuni seega 8 mln eurot. Riik võiks jaotada need vahendid erinevate ministeeriumite vahel ja Meediaettevõtete Liit soovib võtta enda peale kõigi nende kampaaniate tehnilise korraldamise. Sellega tagame, et vahendid jaotuks proportsionaalselt kõigi erameediakanalite vahel ning ei lisanduks komisjonitasusid vahendajatele. Meediafirmadele tähendaks see 20-30% leevendust saamata jäänud reklaamitulult," kirjutas Viirmaa-Treifeldt.
"Pakume valitsusele konkreetset lisaväärtust: riik saab meilt enneolematu mahuga meediapinda ja -eetrit, kus oma sõnumeid edastada ja seeläbi kriisis inimesi aidata. Tulemuseks pakume suuremahulist süsteemset teavitamist," kirjeldas ta.
Teiseks viitas Viirmaa-Treifeldt, et Euroopa Komisjon võib lähiajal seadustada võimaluse, mis lubaks liikmesriikidel viia kõigi meediatoodete käibemaks 0%-ni. "Palume kaaluda selle võimaluse rakendamist Eestis. See annaks meediaettevõtetele olulise rahalise leevenduse: meie prognooside kohaselt oleks see kokku 4,6 mln eurot aasta jooksul."
Viirmaa-Treifeldti sõnul ei soovi meediaettevõtted lihtsalt oma kulusid katta. "Me tahame pakkuda tugevat ajakirjandust ja anda oma parimat, et riik ja kodanikud selles kriisist kiirelt väljuksid," lubas ta.
Eesti meediajuhtide optimistliku prognoosi kohaselt on meediaettevõtted kaotamas oma reklaamituludest sel aastal 30-40 miljonit eurot, mis on umbes kolmandik Eesti 100 mln euro suurusest reklaamiturust. "Samas tuleb ajakirjanikel oma tööd jätkata suuremas mahus kui tavaolukorras. Tulude kadumisel tuleks ajakirjanikke koondada, halvemal juhul väljaandeid sulgeda. Dramatiseerimata: demokraatia oluline alustala on ohus" rääkis Viirmaa-Treifeldt.
Koalitsioonis lahkhelid
Valitsuses oldi toetuse andmise osas esialgu eri seisukohtadel. EKREsse kuuluv rahandusminister Martin Helme põhjendas sotsiaalmeedias meetmete toetamist vajadusega teha valitsuspartneritega kompromisse. Erameediat tituleeris Helme seejuures "lahmivaks ja plärtsuvaks propagandistide karjaks".
"Meie erakonna seisukoht oli, et kõik muud kriisiabi meetmed aitavad ajakirjandust ka ning erilahendust neile pole vaja. Ettepanek tuli koalitsioonikaaslastelt ja partnerid olid selles küsimuses väga järeleandmatud. Koalitsioonipoliitika olemus näeb ette, et kui mõnele osapoolele on mõni teema ülitähtis, siis tuleb partneritel sellesse suhtuda mõistvalt. Lõpuks ootasime ju meie isegi täpselt sellist mõistmist partneritelt oma soovide osas, mis puudutas näiteks aktsiisilangetusi," kirjutas ta.
Helme sõnul võttis partei eesmärgiks leida "võimalikult mõistlik ja kõiki võrdselt kohtlev lahendus", millena nähti just kojukande toetust.
"Kojukande kulu osaline kompenseerimine eriolukorra ajal lähtub põhimõttest, et see tagab, et just maapiirkondades ei kuku lehe postkasti jõudmine ära. Piltlikult öeldes eraldame raha, et tädi Maali saaks oma seitungi ikka kätte. Ja ühtlasi aitame kohalikke lehti, mis on ka regionaalne meede. Samuti leppisime kokku, et meedia toetus ei saa piirduda vaid ajalehtedega vaid vaadata tuleb laiemalt, sest reklaamitulu on ära kukkunud näiteks ka raadiotel," kirjutas ta.
Ka raadio- ja telekanalid soovivad raha
Eesti Ringhäälingute Liit saatis valitsusele samuti pöördumise, kus palub kaaluda võimalust toetada kriisiperioodil raadio- ja ringhäälinguorganisatsioone.
Liidu juhatuse esimees Toomas Vara sõnas, et eriti raskesse olukorda on sattunud raadiojaamad, kelle tulubaas sõltub 100 protsendi ulatuses reklaamiturust.
Vara märkis, et võrreldes 2019. aastaga kaotas raadioturg märtsis 220 000 eurot ja kaotab aprillis 620 000 eurot.