Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA teadlaste hinnangul on meid ees ootamas viimase kahesaja aasta jõulisem Päikese rahunemise periood. Väiksem Päikese aktiivsus võib eeloleval kümnendil kaasa tuua Maa kliima jahenemise kahe kraadi võrra.
Päikese aktiivsust on teadlikult mõõdetud alates 1755. aastast ja selle aja jooksul on tuvastatud, et meie täht "tiksub" ligikaudu 11-aastaste tsüklitega. Käesolev, 25. päikesetsükkel, algas ilmselt käesoleva aasta aprillis. Täpselt ei osata uue päikesetsükli algust määrata kuna Päikese käitumises on tänaseni teadlaste jaoks palju arusaamatut ja vaatlusandmed saadakse kokku kuue kuulise viitega. NASA teadlaste prognoos osutab, et ees ootab viimase kahesaja aasta üks kõige rahulikuma Päikesega, nõndanimetatud Päikese Suure Miinimumi (Grand Solar Minima), perioode.
Saabuv Päikese miinimum on NASA teadlaste hinnangul sarnane 1796.–1820. aastani kestnud kahetsüklilise (5. ja 6.) Daltoni miinimumiga, millega kaasnesid kliima jahenemine ja ühiskondlikud raputused.
"Järgmise Päikese tsükli ennustus näitab, et see on viimase kahesaja aasta nõrgim. [25.] tsükli ennustatav maksimum, mida mõõdetakse päikeseplekkide arvuga, näitab, et päikese aktiivsus saab olema võrreldes 24. päikesetsükliga 30 kuni 50 protsenti väiksem. [NASA uuringu] tulemused näitavad, et uus päikesetsükkel algab 2020. aastal ja saavutab haripunkti 2025. aastal," kirjutatakse uuringu tutvustuses.
Harvardi ülikooli teadusuuringus osutatakse, et väiksemat Päikese aktiivsust saadab Maal suurem vulkaanide aktiivsus.
Aastatel 1783.–1784. toimus Islandil Skaftáreldari vulkaanipurse, mis põhjustas probleeme üle põhjapoolkera ja millest tingitud näljahäda – või tungaltera soodsaid kasvutingimusi – peetakse 1789. aastal alanud Prantsuse Revolutsiooni olulisteks põhjustajateks.
1815. aastal toimus Indoneesias Sumbawa saarel asuva Tambora vulkaani purse, mis põhjustas ülemaailmse kliima jahenemise ehk "aasta ilma suveta" ja ülemaailmse näljahäda. See toimus Daltoni miinimumi ajal ja 1816. aasta kevad ja suvi jäid saabumata.
Ameerika Ühendriikide Virginia osariigi elanik kirjutas toona, et "juunis sadas lumi maha ja inimesed käisid kelgutamas. 4. juulil külmus vesi tsisternides ära ja sadas taas lund. Iseseisvuspäeva tähistavad inimesed kogunesid kirikutesse, mida soojendasid ahjud. Vili, mis oli tärganud, külmus juunikuus ära, külvati siis uuesti ja seegi külmus juulis ära."
Samamoodi põhjustas kliima jahenemine 1816. aastal Iirimaal kartulisaagi ikalduse ja näljahäda. Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal läks nisusaak untsu, mis põhjustas leivapuuduse ja rahutusi. Põhja-Hiinas suri ikalduse tõttu nälga tuhandeid inimesi. Lõuna-Aasiat tabasid erakordsed vihmahood, mis põhjustas koolerapandeemia.
Keegi ei saa kindlalt väita, et eelolev võimalik Päikese vähese aktiivsuse periood toob sarnaselt eelmise Päikese nii suure rahunemisega kaasa Prantsuse revolutsiooni ja üleilmse pandeemia mõõtu sündmused. Kuid kui vähene Päikese aktiivsus ajab tõesti vulkaanid purskama – millisele korrelatsioonile Harvardi teadlased osutavad ja üks Vaikse Ookeani Tuleringi võimsamaid vulkaane Krakatoa aprilli alguses juba "köhatas" – siis võib see kaasa tuua kliima jahenemise kuni 2 kraadi võrra, mis kuskil põhjustab põuda ja teisal külmemaid talvesid. Mis omakorda tähendab vähem põllumajandussaaduseid ja rohkem näljaseid inimesi ning sotsiaalseid probleeme.
Toimetas Karol Kallas