Ühendkuningriigi ametlikus uuringus väidetakse, et "rassism, diskrimineerimine ja sotsiaalne ebavõrdsus" on eriti raskelt puudutanud musti, Aasia ja vähemusrahvuste kogukondi.
Nii leitakse Ühendkuningriigi terviseameti (Public Health England; PHE) rassimässude tõttu seni avalikustamata koroonaviiruse mõjude uuringus, vahendab Sky News.
Uuringu kirjutas kokku mustanahaline PHE tervise- ja heaoludirektor Kevin Fenton. Uuring koostati küsiteldes nelja tuhandet mustade-, Aasia- ja etniliste vähemuste (black, Asian and minority ethnic; BAME) kogukondade huvirühmade esindajat.
"Aasialaste" määratluse alla on Ühendkuningriigi poliitkorrektses ametlikus keeles lükatud kõik mitte päris musta värvi rahvad alates Põhja-Aafrikast kuni Jaapanini. Näiteks Pakistani päritolu moslemimeeste vägistamisjõukude liikmeid, kes aastate jooksul on seksuaalselt ära kasutanud üle saja tuhande Ühendkuningriigi alaealise, enamasti haavatavatest peredest või lastekodudest pärit, valge tütarlapse, nimetatakse riigi ametlikes dokumentides ja peavooluajakirjanduses samuti "Aasia päritolu meesteks."
BAME huvirühmade esindajad kurtsid Fentonile, et nende kogukondades valitseb koroonaviiruse tõttu "sügav nördimus, viha, kaotusevalu ja hirm."
Fentoni kirjutatud uuringu kokkuvõttes väidetakse: "Arutelude käigus BAME huvirühmade esindajatega selgus tõsiasi, et pandeemia tõi esile ja muutis ägedamaks pikka aega Ühendkuningriigi BAME kogukondi mõjutanud ebavõrdsuse."
Fenton jätkab: "Huvirühmade esindajad osutasid, et kogukondade poolt kogetud rassism ja diskrimineerimine, mis puudutab eriti BAME päritolu võtmetöötajaid [kelle all mõeldakse meditsiiniõdesid, sanitare, sotsiaaltöötajaid jne], on peamine haigusega kokku puutumise ja selle leviku risk."
Huvirühmade esindajad väljendasid Fentonile ka muret, et neil on tõsine mure saabuva COVID-19 teise laine pärast ja kuidas see mõjutab BAME kogukondi.
Kuigi uuring sai valmis kaks nädalat tagasi, otsustas Ühendkuningriigi valitsus selle avaldamise "mustad elud loevad"-liikumise aktivistide korraldatud rassimässude ja nendega seotud pingete tõttu edasi lükata.
BAME kogukondade COVID-19 riskiuuringu kokkuvõte on jagatud viide ossa, sealhulgas: pikka aega kestnud ebavõrdsus, mida COVID-19 võimendab; suurenenud haigusega kokku puutumise risk; suurenenud komplikatsioonide, surma, diskrimineerimise, häbimärgistamise, hirmu, usalduse puudumise ja rassismirisk.
Ameerika Ühendriikide poolriiklik meediamaja NPR üllitas 1. juunil uudise, et rassismi vastu mässamine on vähemalt sama tähtis kui koroonaviirusega võitlemine.
Bostoni ülikooli maailmatervise abiprofessor Elaine Nsoesie rääkis NPR-ile: "Kogutud andmed näitavad, et paljudes osariikides on COVID-19 ebaproportsionaalselt mõjutanud musti ja latiinosid. Rassism on üks põhjus, miks selline ebavõrdsus on tekkinud."
Nsoesie jätkas: "Rassism on tervise sotsiaalne määraja. See mõjutab USA-s elavate mustade nii füüsilist kui vaimset tervist. Ma ei käsitleks neid kahte kriisi [rassim ja koroonaviirus] eraldi."
Juunikuu esimesel nädalal ilmus 1288 "rahvatervise ja nakkushaiguste eksperdi ning kogukonna huvirühmade esindaja" poolt allkirjastatud avalik pöördumine, mis kandis pealkirja: "Avalik kiri COVID-19 pandeemia ajal toimuvate süsteemse ebaõigluse vastaste meeleavalduste toetuseks, rahvatervise algatused peavad olema antirassistlikud." Pöördumises seisab: "Valge ülemvõimlus on eluohtlik rahvatervise probleem, mis eelnes COVID-19-le ja võimendab seda."
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja selle juht Tedros Adhanom Ghebreyesus leiavad samuti, et hoolimata koroonaviirusest ja WHO mahitatud loendamatutest pisut suuremate rahvakogunemiste vastastest ettekirjutustest, on rassismi vastu vaja meelt avaldada: "WHO toetab täielikult võrdsust ja globaalset rassismivastast liikumist. Me oleme igasuguse diskrimineerimise vastu. Me julgustame kõiki, kes üle maailma meelt avaldavad, et nad teeksid seda turvaliselt."
Rootsi, kus koroonaviirus on samuti ebaproportsionaalselt puudutanud just värvilisi kogukondi, teadlased toovad suurema haigestumiste ja surmade arvu põhjuseks, et Põhjamaades elavate musta värvi rahvaste esindajate seas on üpris levinud healoomuline neutropeenia. Neutropeenia tunnuseks on suurenenud tundlikkus erinevate bakterite ja seente suhtes, see vähendab organismi vastupanuvõimet nakkustele ning nõrgestab immuunsust. Teine Euroopa põhjapoolsemates riikides elavate mustade kehaline iseärasus on väga madal D-vitamiini tase, mille tingib asjaolu, et põhjamaises kliimas on musta nahaga inimeste jaoks päikesevalgust liiga vähe.
Toimetas Karol Kallas