Eesti Vabariik rahastab nn võrdsuspoliitikat, mis hõlmab LGBT ideoloogia ulatuslikku juurutamist ühiskonnas, hasartmängumaksust laekuvatest summadest, kuigi riigikontrolli hinnangul see on seadusega vastuolus. Lisaks sellele ei soovinud sotsiaalministeerium jagada avalikkusega infot, millistele LGBT-ga seotud tegevustele maksumaksja raha täpselt kulutatakse.
2019. aasta detsembris esitas Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) – mille koostööpartneriks on omakorda Eesti LGBT Ühing – taotluse projekti "Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas" raames rahastuse (400 000 eurot) saamiseks aastateks 2020–2021.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) poolt välja nõutud dokumendis on suur osa tekstist kinni kaetud. Kuigi tegemist on avaliku raha kasutamisega, ei soovinud sotsiaalministeerium projekti üksikasju avalikkusega jagada.
"Soovitan võtta hetke aega ja vaadata, millisel moel andis Sotsiaalministeerium SAPTK-le pikka pinnimise peale välja Eesti Inimõiguste Keskuse ja tema projektiparteneri Eesti LGBT Ühingu rahastustaotluse, mille alusel eraldati neile ühingutele kui strateegilistele partneritele Sotsiaalministeeriumi kaudu kaheks aastaks 400 000 eurot," kirjutas Facebookis SAPTK juht Varro Vooglaid, lisades näidisena juurde kuvatõmmise suuremas osas kinnikaetud tekstiga.
"Eriliselt väärib aga tähelepanu see, et väga suur osa projektitaotlusest on ministeeriumi poolt enne SAPTK-le väljaandmist täiesti arusaamatul põhjusel mustade kastikestega kinni kaetud. Muu hulgas on kinni kaetud täpsem selgitus selle kohta, milles seisneb juba mainitud «hariduskommunikatsioon ühiskonna teadlikkuse parandamiseks LGBT+ teemadel"," märkis Vooglaid ja küsis:
"Kas ühiskonnal ei olegi õigust teada, milleks täpsemalt on maksumaksjate raha (ebaseaduslikult) eraldatud? Piisab pealkirjadest küll? Päris tõsiselt, millega on selline ulatuslik kinnikatmine põhjendatud ja kas see on üldse seaduslik? Mina oskan näha niisuguseks salatsemiseks vaid üht põhjendust – soovi maksimaalselt varjata, milleks tegelikult maksumaksjate raha kühveldatakse."
Kui kaetud tekstiosalt kate eemaldada, siis selgub, et riigilt taotleti toetust lobitööks poliitikakujundajate seas, LGBT+ materjalide koostamiseks ja koolituste läbiviimiseks, koostööks haridusvaldkonna spetsialistide ja haridusasutustega, LGBT+ sisu loomiseks meediale jne.
Alljärgnevalt on esitatud mõned punktid EIK taotlusest, kus tekst on uuesti avatud. Iga punkti juures on siinkohal ära toodud ka taotletav summa, mis algdokumendis on eraldi eelarve sektsioonis. Projekti kogumaksumus on 500 000 eurot, millest 400 000 taotleti sotsiaalministeeriumilt.
19. Mõjusa huvikaitse teostamine LGBT+ inimeste ja nende lähedaste põhiõiguste kaitseks (ELGBTÜ)
Eelarve: 24 000 eurot
Tegevuse täpsustus (kinni kaetud):
1. Juriidiline nõustamine ning vajadusel suunamine vastutavate asutuste poole.
2. LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele ja poliitikatele sisendite andmine ning kaardistamine, millises ulatuses on sisenditega arvestatud.
3. Toimub regulaarne koostöö poliitikakujundajate ja -rakendajatega ning partneritega – kohtumised, ümarlauad, võrgustikutöö, kirjavahetus, teavitustöö jm koostöö.
4. Kaardistatakse õigusakte ja teemasid, mis vajavad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tagamiseks parandusi.
5. Kogutakse vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistikat.
Avalikkust, poliitikakujundajaid ja partnerorganisatsioone teavitatakse vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise olukorrast Eestis.
20. Haridustöö ja kommunikatsioon ühiskonna teadlikkuse parandamiseks LGBT+ teemadel (ELGBTÜ)
Eelarve 107 400
Tegevuse täpsustus (kinni kaetud):
1. Uuendatakse ja vajadusel luuakse uusi LGBT+ teemalisi materjale ja koolitusi.
2. LGBT+ teemadel koolitatakse erinevate valdkondade spetsialiste ja noori
3. Nõustatakse ja juhendatakse õpilasi, üliõpilasi, haridustöötajaid ning teadlasi LGBT+ teemaliste uurimistööde, projektide, artiklite jms läbiviimisel.
4. Juhendatakse (kogukonna)praktikante.
5. Toimub regulaarne koostöö haridusvaldkonna spetsialistide, organisatsioonide ja asutustega – kohtumised, ümarlauad, võrgustikutöö, kirjavahetus, teavitustöö jm koostöö.
6. LGBT+ teemalist sisu luuakse ja vahendatakse ühingu kanalites (blogi, koduleht, uudiskiri, sotsiaalmeedia kanalid).
7. Luuakse LGBT+ teemalist sisu meediale.
8. Monitooritakse Eesti meediat LGBT+ teemade osas ning vajadusel antakse ajakirjanikele tagasisidet sisu, keele- või pildikasutuse osas.
Nõustatakse LGBT+ teemalise sisu loomisel.
21. LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamine, pakkudes turvalist keskkonda, tugiteenuseid ja arenguvõimalusi (ELGBTÜ)
Eelarve: 70 140
1. Psühholoogilise ja kogemusnõustamise pakkumine LGBT+ inimestele ja nende lähedastele.
2. Toimub regulaarne toetusgruppide kooskäimine – samast soost vanematega pered, LGBT+ noored, transsoolised inimesed, transsooliste inimeste lähedased inimesed, aseksuaalsed inimesed.
3. Kogukonnakeskus on avatud LGBT+ inimestele ja nende lähedastele, LGBT+ ja inimõiguste valdkonna aktivistidele ja kogukondadele.
4. Toimuvad erinevad üritused LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning avalikkusele.
LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning LGBT+ ja inimõiguste valdkonna aktivistide ja kogukondi kaasatakse neid puudutavate teemade aruteludesse.
Tähelepanuväärne on ka see, et muu hulgas kattis Sotsiaalministeerium enne Eesti Inimõiguste Keskuse rahastustaotluse SAPTK-le välja andmist dokumendist kinni osa, milles sisaldusid rahastustaotluse esitaja kinnitused, et ta nõustub taotluse andmete avalikustamisega, et ta on teadlik võimalusest, et alusetult toetuseks saadud raha tuleb tagasi maksta ning et ta on nõus enese auditeerimise ja kontrollimisega.
Nagu näha, kinnitab Eesti Inimõiguste Keskus neljandas punktis, et on "teadlik, et toetuste andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused."
Struktuuritoetuse seadus, millele on viidatud kinnituste osa neljandas punktis osutatud, ütleb paragrahvis 22 lõige 3 punkt 1, et "taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks", kui "ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt."
Toimetas Veiko Vihuri