Mida lähemale tulevad kohalikud valimised, seda enam luuakse ühiskonnas fooni, et toetus traditsioonilisele abielule on vastuolus euroopalike väärtustega ning on seotud äärmuslike vaadetega. Võib üsna kindel olla, et tööle pannakse kulukad kommunikatsiooniveskid ja kandva sõnumina tuuakse välja valelik tees, et abielu defineerimine põhiseaduses ohustab vabadust, märgib kolumnist Veiko Vihuri.
2019. aasta kevadel ei suutnud rahvuskonservatiivid koalitsioonileppesse suruda kooseluseaduse tühistamist, mida varem kõlavalt lubati, ent see-eest saavutati kokkulepe korraldada mittesiduv rahvahääletus, et määratleda põhiseaduses abielu ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna.
Veel eelmise riigikogu koosseisu algusperioodil olid nii Keskerakond kui Isamaa toetanud nõudmist kooseluseadus tühistada, kuid Jüri Ratase esimese valitsuse võimule tulles need püüdlused tasapisi soikusid. Nüüd näitavad märgid, et ei tunta ka erilist vaimustust põhiseaduse muutmise üle. Peaminister Jüri Ratas on teatanud, et tema isiklikult ei pea vajalikuks abielu definitsiooni kirjutamist põhiseadusesse.
„Valitsus antud küsimuses ühist seisukohta kujundanud pole. Minu isiklik seisukoht on, et abielu kontseptsiooni sõnastamine perekonnaseaduses on piisav," kirjutas Ratas vastuseks sotsiaaldemokraatide päringule.
Perekonnaseadus määratleb praegu abielu mehe ja naise liiduna. Konks aga on selles, et perekonnaseadust on tahtmise korral võimalik põhiseadusest palju hõlpsamini ära muuta ning abielust „sooneutraalne" institutsioon kujundada.
Kui praegune võimuliit peaks enne kohalikke valimisi lagunema ja võimule tuleb uus koalitsioon, kuhu rahvuskonservatiivid ei kuulu ja keda varasem lepe enam ei seo, jääb referendum ilmselt ära.
Kuid kas ka praegused koalitsioonipartnerid – Keskerakond ja Isamaa – võiksid teha EKRE-le ettepaneku loobuda referendumist ning saada selle eest vastu midagi muud? Seda ei saa välistada. Iseasi, kas EKRE sellega nõustub.
Igal juhul kuuleme praegu üha valjemaid hääli, et referendum tuleks ära jätta.
„Kodurahu huvides" nõudis referendumi ära jätmist ERRi ajakirjanik Indrek Kiisler.
„Ärme paku vabatahtlikult platsi äärmusliberaalidele ja äärmuskonservatiividele, las fanaatikud keevad ja podisevad isekeskis, meil on lähiaastatel hoopis palju sisulisemaid muid muresid ja ka loodetavasti rõõme, millega tegeleda. Ka valitsusel ja poliitikutel on terve mägi sisulisi küsimusi, mida lahendada, selle asemel, et korraldada abieluranna defineerimise näidislahingut," ütles Kiisler 16. juulil Vikerraadio päevakommentaaris ja lisas:
„See on koht, kus nii Keskerakond kui Isamaa saavad selja sirgeks lüüa, ja öelda, et laupkokkupõrked on valusad kõikidele. Kusjuures oma seisukohti abielu küsimuses erakonnad muutma ei pea."
Referendumi vastu näib olevat Isamaa siseopositsioon, mis püüab esineda uue parempoolse jõuna. Nende manifestis öeldakse muuhulgas: „Enamuse arvamus ei kaalu üles teiste inimeste vabaduste riivet.… Peame hoiduma populistlikest katsetest avada põhiseadust või kehtestada seadusi rahvahääletuse teel". Igatahes võib siit välja lugeda vastuseisu abieluteemalisele rahvaküsitlusele.
Loomulikult on referendumi vastu ka riigikogu opositsioon. Äsja kirjutas sots Sven Mikser Eesti Päevalehes: „Ei ole ühtegi veenvat argumenti, mis toetaks Eestit valitseva koalitsiooni plaani korraldada tuleva aasta kohalike valimiste päeval põhiseaduse muutmist puudutav rahvahääletus. Ainus põhjus, miks seda siiski tehakse, on peaminister Jüri Ratase soov järjekordselt kummardada tantsule palutud äärmuslastele."
Seejärel esitab Mikser väite, et referendumi kampaaniast võtab osa lausa Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin. Nimelt pälvisid hiljuti Eestis elavate Vene kodanike ülekaaluka toetuse Putini ettepanekud Venemaa põhiseaduse muutmiseks, nende seas abielu määratlemine mehe ja naise vahelise liiduna. Nii tekib Mikseri arvates paratamatult olukord, kus Eesti erakonnad peavad vabariigi põhiseaduse muutmist puudutava rahvahääletuse kampaanias vähemalt osaliselt lähtuma mittekodanike (sealhulgas Vene Föderatsiooni kodanike) poliitilistest hoiakutest.
Olen kindel, et Putini-kaart lüüakse lauda veel korduvalt. Kes oleks alles paarkümmend aastat tagasi võinud arvata, et mehe ja naise vaheline abielu on Putinist!
Kooseluseaduse läbisurumise päevil kõlasid kinnitused, et soovitakse vaid hõlbustada samasooliste paaride elu ning abielu ei ole kellelgi kavas ümber defineerida. Nüüd oleks selliseid lubadusi väljendanud tegelastel hea võimalus näidata oma siiraid kavatsusi ja avaldada referendumile toetust.
Tegelikult mõistavad kõik, et praegu on viimane võimalus kaitsta traditsioonilist arusaama abielust. Kuigi kavandatav referendum ei ole siduv ning põhiseaduse muutmine on palju keerulisem ettevõtmine, on eeldatav tulemus siiski kaalukas argument.
Isiklikult olen küll veendunud, et isegi kui referendum peaks toimuma ja valijad väljendavad traditsioonilisele abielule ülekaalukalt toetust, leiavad poliitikud viisi, et seda eirata. Abielu ja perekonda lammutavate revolutsiooniliste väärtuste propageerijad ei või leppida, et „progress" saab tagasilöögi, konservatiividele antakse võimalus ühiskonda koondada ja EKRE kui erakond lõikab sellest poliitilist profiiti.
Mida lähemale tulevad kohalikud valimised, seda enam luuakse ühiskonnas fooni, et toetus traditsioonilisele abielule on vastuolus euroopalike väärtustega ning on seotud äärmuslike vaadetega. Võib üsna kindel olla, et tööle pannakse kulukad kommunikatsiooniveskid ja kandva sõnumina tuuakse välja valelik tees, et abielu defineerimine põhiseaduses ohustab vabadust.
Samas on abielureferendumi edukas toimumine EKREle kui konservatiivsele, pereväärtuste eest seisvale erakonnale näo säilitamise küsimus. Kui valitsuses olles seda ei suudeta, siis tekib küsimus, milleks üldse võimelised ollakse.
Seega ei peaks EKRE energiat kulutama teisejärgulistele asjadele, vaid koondama kogu jõu oma peamiste lubaduste ja taotluste eest seismisele, niikaua kui veel valitsuses ollakse.
Kui Isamaa tahab end edaspidi konservatiivseks erakonnaks nimetada, peaks ta samuti jõuliselt selle referendumi toimumise eest seisma. Ka Keskerakonna valijate enamus on abielu mõistmise küsimuses kindlalt traditsioonilisel positsioonil. Lihtsalt erakonna globalistlikud ja liberaalsed juhtpoliitikud ei jaga oma valijate vaateid ja väärtusi. Vahest peaks valijaid sellest tõhusalt informeerima.