Teisipäeval 13. oktoobril valiti ÜRO Inimõiguste Nõukokku viieteistkümne uue riigi esindajad, mille seas on sellised maad nagu Hiina, Venemaa, Kuuba, Pakistan ja Usbekistan.
ÜRO Inimõiguste Nõukokku kuulub 47 riiki ja selle eesmärgiks on väidetavalt "kõigi inimõiguste edendamine ja kaitsmine üle maailma". Viidates Iisraeli-vastasele kallutatusele ja sinna kaasatud korruptiivsetele režiimidele, lahkusid Ameerika ühendriigid 2018. aastal Nõukogust, vahendab Axios.
Sõltumatu ÜRO pädevuse hindamisele pühendunud vabaühenduse UN Watch juhi Hillel Neueri sõnul on viidatud diktatuuride valimine nõukokku "võrreldav sarisüütajate jõugust tuletõrjebrigaadi tegemisega".
Inimõiguste Nõukogus vabanenud 15 kohta jagati viie regiooni vahel, kuid ainult Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas pidid riikide esindajad nõukogu kohale kandideerima. Üldjuhul lepitakse Inimõiguste Nõukogu kohad ÜRO-s kokku tagatoa tehingutega ja esitatud kandidaadid ei pea kellegagi konkureerima.
Aasia ja Vaikse Ookeani piirkonnas jagati välja neli kohta, kus konkureerisid omavahel Hiina, Saudi Araabia, Pakistan, Usbekistan ja Nepal. Hiina sai kõige rohkem hääli, ÜRO 193 liikmest 139 häält ja Saudi Araabia jäi 90 häälega välja.
Vabaühenduse Human Rights Watchi ÜRO juhi Louis Charbonneau sõnul "on sellised konkursita valimised valimiste narrimine". Piirkondade vahel jagatud kohad peab täitma konkursiga ja kui pole valikut, siis peaksid ÜRO liikmesriigid hääletamisest keelduma.
Hiina, kes tänapäeval paneb toime genotsiidi Uiguuri moslemite vastu, sai nõukokku valitud riikidest kõige vähem hääli. Kui see riik Inimõiguste Nõukokku viimati, 2016. aastal kandideeris, anti sellele 180 riigi toetus.
UN Watchi sõnul pole alates 1. jaanuarist 2021, kui uus ÜRO Inimõiguste Nõukogu koosseis tegevust alustab, 60 protsenti liikmesriikdest vabad demokraatiad.
ÜRO inimõiguste nõukokku vastselt valitud 15 riiki on järgmised: Boliivia, Hiina, Elevandiluurannik, Kuuba, Gabon, Malawi, Mehhiko, Nepal, Pakistan, Venemaa, Senegal, Ukraina, Usbekistan ja Ühendkuningriik.
Vabaühendus Human Rights Watch (HRW) avaldas septembris uuringu Hiina mõjust ülemaailmsele inimõiguste süsteemile, mille sissejuhatuses kirjutab uuringu autor, HRW Hiina direktor Sophie Richardson järgmist:
Kas Hiina valitsuse suurem koostöö rahvusvaheliste institutsioonidega on tulnud kasuks ülemaailmsele inimõiguste süsteemile? Lähem vaatlus, kuidas Hiina suhestub ÜRO inimõiguste mehhanismidega, selle õiguseid eirav arendustegevus ja see, et riigist on saanud oht sõnavabadusele üle maailma osutab, et ilmselt nii see ei ole.
ÜRO-s üritavad Hiina võimud kirjutada ümber reegleid ja manipuleerida olemasolevate protseduuridega, mille eesmärgiks pole ainult Hiina valitsuse tegude uurimise piiramine, vaid see riik soovib sama ka kõikide teiste valitsuste suhtes. …
Hiina võimud on täna laiendamas kodust tsensuuri üle maailma, alates akadeemilistest institutsioonidest ja välishiinlaste kogukondadest kuni lõpetades rahvusvaheliste äriettevõtetega.
Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse septembris avaldatud aruandes "Hiina mõjutustegevus Eestis" tõdetakse: "Hiina mõjutustegevuse eesmärk on luua Hiinast positiivne kuvand ja tõrjuda igasugust kriitikat."
Toimetas Karol Kallas