Lekkinud salajastest dokumentidest selgub tähelepanuväärseid detaile Ühendkuningriigi välisministeeriumi poolt koordineeritava nn Vene desinformatsiooni vastase kampaania kohta Balti riikides. Muuhulgas on võetud eesmärgiks ETV+ ja Vene Delfi sisu mõjutamine, üks brittide partneritest, PR-firma Zinc Network tõi aga Venemaaga "läbi käivate" paremäärmuslastena välja Objektiivi ja EKRE väljaande Uued Uudised.
Märkega "ametlik/tundlik" hankedokumendis pealkirjaga "Pehme jõud ja venekeelne auditoorium" otsis Ühendkuningriigi välisministeerium partnerit või partnereid, kes aitaks läbi viia "innovatiivseid pehme jõu sekkumisi", mille eesmärgiks oli luua paremaid sidemeid Ühendkuningriigi ja Balti riikide venekeelse elanikkonna vahel. Tegu on osaga välisministeeriumi üksuse "Desinformatsiooni tõkestamine ja meedia arendamine" (CDMD) tegevusest, mida juhib Andy Pryce.
Eesmärgiks võeti liitlasriikide avalik-õiguslike ja erameedia väljaannete toetamine, aga ka näiteks vene keelt kõnelevad "suunamudijad", et brittidele sobivad sõnumid leviks ka internetis. Hankevõitjalt või võitjatelt oodati koostööd Balti riikide valitsuste, rahvusvaheliste doonorite ning Ühendkuningriigi saatkondadega. Samuti pidid nad võimalikele partneritele tegema põhjaliku taustakontrolli ja maandama erinevaid delikaatse tegevusega seotud riske ning tegema koostööd teiste samades riikides tegutsevate CDMD eesmärkide elluviijatega.
Osa nn infosõjast
Dokumentide kohaselt kasutab Venemaa enda propagandat ja pehmet jõudu nn hübriidsõja raames, et lähivälismaa, nt Gruusia ja Ukraina, aga ka Balti riikide venelasi radikaliseerida, mis kujutab endast omakorda ohtu Ühendkuningriigi julgeolekule. Nii on britid otsustanud rakendada põhimõtteliselt sarnast taktikat oma huvide kaitsmiseks neis riikides.
Britid otsisid partnereid, kes teeksid kindlaks sihtauditooriumi venekeelsetest inimestest, kes on Venemaa mõjule haavatavad, kuid keda on potentsiaalselt võimalik hõlmata "Euro-Atlandi väärtustesse". Seejärel pidid partnerid esitama tegevuskava, kuidas nende inimesteni jõuda. Esimese projekti alguskuupäevaks on vastavas dokumendis märgitud 2016.-2017. aasta esimene kvartal ning eelarveks 700 000 naela.
2018. aasta juunis korraldati Londonis partneritele üritus, kus tutvustati lähemalt brittide kava toetada Balti riikide "sõltumatut meediat". "Meedia tasakaalustatus ja mitmekesisus on tõsine probleem. Mitmekesisuse puudumine võimaldab desinformatsioonil töötada. /…/ Programmi eesmärk on nõrgestada Vene riigi mõju oma lähinaabrite üle," seisab dokumendis.
Programm hõlmab endas neljas eesmärki:
Kaasahaaramine – koostöö Briti Nõukoguga, et arendada muuhulgas kohalike venelaste inglise keele oskust, meediapädevust ja erinevaid kultuurilisi projekte.
Võimendamine – kohaliku "sõltumatu meedia" toetamine, et tõsta ajakirjanduse "tasakaalustatust ja mitmekesisust" nii Balti kui idapartnerluse riikides.
Paljastamine – lükata Venemaa desinfot reaalajas ümber ja jagada infot peavoolumeediaga. Sisuliselt on siin tegu erinevate faktikontrolli laadsete projektidega, mille sidemetest Delfiga on Objektiiv varem kirjutanud. Muuhulgas mainitakse alapunktis uuriva ajakirjanduse toetamist. Seda 9 miljoni naela suuruse eelarvega projekti, kuhu on kaasatud ka Propastop, koordineerib Zinc.
Võimestamine – teha koostööd liitlasriikide valitsustega, et parandada nende siseriikliku strateegilise kommunikatsiooni võimekust.
Britid lõid nende nelja eesmärgi koostoime kohta ka graafiku, kus tähelepanuväärselt oli paljastamise rubriigis projekti oodatavate tulemuste kohta info kinni kaetud.
Balti riikides nägid britid võimalust teha koostööd erinevate meediakanalitega, sealjuures Eestis peamiselt ETV+-ga. Samas märgiti, et rahvusringhäälingu venekeelsel kanalil on teatud probleeme sisu ja usaldusväärsusega sihtgrupi jaoks.
Partnereid hoitatati, et sääraste tegevuste kohta ei tohi ilma luba küsimata infot avalikustada. "Tuleb märkida, et turvakaalutlustel ei pruugi osad partnerid soovida, et neid seostataks Ühendkuningriigi välisministeeriumiga. Programmi tiim eelistaks, et dokumendid ei jõuaks Venemaa meediasse. Me teame, et nad jälgivad meid, ja eeldame, et peagi avaldatakse paljastus," seisab dokumendis.
Ühes brittide dokumendis märgitakse, et sarnaste initsiatiividega tegelevad ka USA, EL ning Skandinaavia riigid. "EL toetab oligarhide poolt kontrollitud meediat, kuna neid nähakse ainsa alternatiivina. Põhjamaad, Soome, Rootsi ja Taani on väga aktiivsed ja saavad probleemidest hästi aru," kirjeldati dokumendis.
Tegevust koordineerib PR-firma Zinc Network
Ühes hilisemas hankedokumendis kirjeldati Balti riikidele perioodil juuli 2019 – märts 2022 suunatud programmi eelarvet. 2019-2020 majandusaastaks oli ette nähtud 1,5 miljonit naela, aasta hiljem 2,5 miljonit ning kolmandaks aastaks 2 miljonit naela, ehk kokku 6 miljonit naela.
Brittide eesmärgiks oli muuhulgas saavutada erinevate meediaväljaannete ühtseid toimetuspoliitikaid, et informatsioonilist ruumi "ühendada". Samuti oodati partneritelt, et nad organiseeriks ajakirjanike väljaõpet näiteks läbi nende saatmise teiste riikide väljaannetesse praktikale. Veel oli eesmärgiks vähendada meediaorganisatsioonide toimetuste ja loodava sisu soolist ebavõrdsust. "Ühendkuningriik näeb soolist võrdsust ja naiste õigusi peamise vahendina, et tagada sihtriikides rahu ja stabiilsus," kirjutasid britid.
Selle hanke võitis eelpoolmainitud rahvusvaheline PR-firma Zinc. Dokumentide autentsust kinnitab fakt, et Zinc avaldas mullu detsembris enda hankevõidu kohta ka avaliku teate. Veel veebruari keskpaigas otsis Zinc oma Londoni tiimi vene keelt valdavat digimarketingu mänedžeri, kes aitaks Balti väljaannetel oma auditooriumi kasvatada.
Zinc realiseerib kolmeaastast projekti koos Baltimaade Meedia Oivakeskuse (Baltic Centre for Media Excellence), Briti Nõukogu ning Thomson Reutersi fondiga. Zinc koordineerib ka Open Information Partnershipi tegevust, mille tegevusest on Objektiiv varem kirjutanud. Pakkumises lubab Zinc uute tegevussuundade ja OIP vahel sünergiat tekitada, viies muuhulgas uurivaid ajakirjanikke OIP-ga kokku.
Zinc lubas nö "üles ehitada" vene keelt rääkivaid meediategelasi. "Me suurendame põnevate vene keelt rääkivate ajakirjanike ja meediategelaste, sh Venemaalt emigreerunud ja eksiili läinud ajakirjanike auditooriume ja mõju. Suuname nende artikleid rahvusvahelistesse ja kohalikesse kvaliteetmeedia väljaannetesse. /…/ Esialgses faasis valime välja vähemalt 15 ajakirjanikku, neist kuus Eestis. Kindlustame, et venekeelses inforuumis marginaliseeritud hääled, sh naised ja LGBTQ tšempionid, jõuaks peavoolu. /…/ Aitame ajakirjanikel luua ja meedias avaldada artikleid ja loome neile võimaluse saada peavoolus regulaarset kajastust, mida toetavad meie teised tegevused mh rahvusringhäälingute ja erameedia suunal."
Tähelepanuväärsel kombel mainitakse Zinci pakkumise failis "Lähenemine ja metodoloogia" ka konkreetselt Objektiivi, viidates, et venelastel on "kokkupuuteid paremäärmuslike gruppidega, nagu Uued Uudised ja Objektiiv". Venemaa kasutab PR-firma nägemuses ära reaalseid probleeme, nagu hirm islamiimmigratsiooni ning kohalike inimeste emigratsiooni ees, LGBT teemad, euroskeptilisus jm, et Balti riikides sotsiaalseid pingeid tekitada.
Samuti selgub, et Zinc on brittide tellimusel sarnaseid tegevusi läbi viinud juba 2016. aastast alates.
ETV+ tunnistab sidemeid Zinciga
Zinci pakkumises märgitakse, et näiteks ETV+ jõudis toonase seisuga vaid 1,1 protsendini venekeelsest auditooriumist ning seda peeti sihtgrupi poolt propagandakanaliks. Firma lubas erinevate tegevuste kaudu olukorda parandada.
Muuhulgas lubas Zinc viia rahvusringhäälingud kokku "suunamudijatega", et toota erinevat sisu, milles nähti võimalust tuua LGBT-temaatikat peavoolumeediasse.
ETV+ tunnistab, et Zinci käest on rahastust saadud. "Zinc Network on eraldanud sihtotstarbelise projektitoetuse ETV+ turundustegevusteks, näiteks on projektitoetust kasutatud ETV+ eetrigraafika uuendamiseks. BBC Media Action on eraldanud projektitoetuse 2018. aastal, samuti turundustegevusteks," ütles rahvusringhäälingu turundus- ja kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helemäe. Nagu teada, ei pärine raha aga mitte Zincilt endalt, vaid välisriigilt.
Helemäe jättis otseselt vastamata küsimusele, kas ETV+ on Zinci või mõne hankedokumentides mainitud organisatsiooni, näiteks BBC Media Actioni, Baltimaade Meedia Oivakeskuse, Thomson Reutersi fondi või PR-firmaga Albany teinud koostööd ka sisu loomisel või ajakirjanike koolitamisel. Samuti ei täpsustanud ta, mida kujutavad endast nimetatud turundustegevused ja kui suurtest summadest käib jutt. Objektiiv avaldab vastava info kohe, kui on ETV+-ilt selle osas vastuse saanud.
Riias asuva Baltimaade Meedia Oivakeskuse tegevust finantseerivad teiste seas Ameerika Ühendriikide saatkond Lätis, Briti Nõukogu ja Euroopa demokraatia sihtkapital. Keskuse nõukogusse kuuluvad eestlastest rahvusringhäälingu meediauuringute osakonna juhataja Andres Jõesaar ja ERRi juhatuse liige Riina Rõõmus. "Me pakume vajaduspõhist meediakoolitust sõltumatutele üleriigilistele toimetustele ja kohalikele meediaettevõtetele, kogume teavet regionaalse meedia suundumuste ja oskuste kohta ning uurime meedia auditooriume, keskendudes nendele, mis on kõige haavatavamad propagandasõnumite suhtes," kirjeldab organisatsioon oma tegevust.
Mullu novembris korraldas oivakeskus konverentsi "Kvaliteetne venekeelne ajakirjandus Balti riikides. Kuidas horisonte laiendada?" Konverentsi esinejate hulgas olid muuhulgas praegune Kuku raadio peatoimetaja Ainar Ruussaar, Zinc Networki analüütik Will Roberts, ETV+-i peatoimetaja Ekaterina Taklaja ja Läti Delfi nõukogu esimees Konstantin Kuzikov.
Koos oivakeskusega hankele pakkumise teinud BBC Media Action tõi võimaliku nn koostööpartnerina välja samuti ETV+-i, aga ka Vene Delfi. Vene Delfi peatoimetaja Andrei Šumakov pole Objektiivi kommentaaripalvele vastanud.
Oivakeskus jagas Briti valitsuse programmi raames mullu laiali kuni 20 000 euroni küündivaid toetusrahasid. Muuhulgas sooviti raha taotlejatelt, et nad looks venekeelset sisu, aitaksid uusi ajakirjanike välja õpetada ja tõlgiks välisriikides loodud sisu Balti riikide tarbeks vene keelde. Avaldused paluti saata Zinc Networki meiliaadressile.
Oivakeskuse 2019. aasta aruandest selgub muuhulgas, et koostööd on tehtud 10 regionaalse väljaandega, et luua nn "trendiloojate gruppi". Nende hulgas on mainitud ka Eesti väljaandeid Saarte Hääl ja Edasi.
Asjasse segatud kolm tuntud eestlast
Zinci poolt esitatud hanke pakkumises oli kandev roll kolmel eestlasel – Urve Eslasel, Maris Hellrandil ning Eva Ladval. Nende plaanitud rollid projektis on ära toodud vastaval graafikul. Eslas oli määratud nõuandvasse paneeli, Hellrandi ülesandeks oli koordineerida avalik-õiguslikele kanalitele suunatud tegevust ning Ladva rolliks oli juhtida "meedia kasvu tiimi", mille ülesandeks on mh ajakirjanike mentorlus ja "hüper-lokaalsete" kohalike väljaannete arendamine. Eslast ja Hellrandi ühendab fakt, et nad mõlemad on erinevatel aegadel töötanud ekspresident Toomas Hendrik Ilvese heaks. Hellrand on ka SAPTKle vastukaaluks asutatud liikumise SALK liige.
Hellrandi esimese projektiaasta palgakuludeks oli dokumentides märgitud 52 380 naela ja Eva Ladval 40 740 naela. Teiseks ja kolmandaks aastaks küsiti Hellrandile ja Ladvale mõlemale 69 840 naela. Kokku küsiti Hellrandi palgaks 192 060 naela keskmise päevatasuga 485 naela ning Ladva palgaks 180 420 naela päevatasuga samuti 485 naela. Eslase nime vastavas tabelis pole.
Maris Hellrand vastas Objektiivi päringule esialgu, et Zinc ei ole talle lepingut pakkunud, mingeid tegevusi tellinud ega ka tasu maksnud. "Seega ei ole ma mingeid nimetatud tegevusi teinud. Sooviksin näha dokumenti, millel teie info põhineb," kirjutas ta. Pärast dokumentatsiooniga tutvumist tunnistas Hellrand, et on Zinciga suhelnud, aga tema väitel ei jõutud lepingu pakkumise ega ühegi reaalse tegevuseni.
Urve Eslas Objektiivi e-kirjale ei vastanud, tema tegevus OIP "võrgustikumänedžerina" on aga avalik. Zinci poolt esitatud Eslase CVs on märgitud, et ta on loonud Balti riikides MTÜde, valitsusorganisatsioonide ja meediaväljaannete võrgustiku, et luua desinformatsiooniga tegelevatele MTÜdele meedias platvorm. Tõenäoliselt käib jutt OIP-st.
Eva Ladva väitel pole ta säärase nimega PR-firmast isegi kuulnud. "Paraku pole ma kuulnud midagi ettevõttest nimega Zinc ega oska Teie esitatud väiteid kommenteerida. Palun saatke dokument, kus on fikseeritud minu nimi ja koostöö Zinc'iga," kirjutas ta. Ka Ladva CV on Zinci poolt ära toodud – muuhulgas mainitakse seal tema ekspertiisi Vene-Balti konteksti tundmisel. Samuti olevat ta selles vallas juba varemgi rahvusvaheliste doonorite jaoks meediaprojekte ellu viinud.
Täiendatud 24. veebruaril – Ladva sõnul tulevad Objektiivi poolt viidatud dokumendid talle üllatusena. "Osa teksti on kirjutatud mu avalikust LinkedIn
profiilist, aga minu nõusolekut pole keegi selleks küsinud," sõnas Ladva.
Dokumentidest selgub veel, et Zinc on varasemalt Balti riikides värvanud 12 venekeelset sotsiaalmeedia suunamudijat ning toetanud neid 28 video loomisel, mis kannavad "ühendatuse ja tolerantsi" sõnumit. "Need video said positiivse tagasiside osaliseks ning neid on kokku vaadatud üle 3,4 miljoni korra /…/," kiitles Zinc.
Tegevust varjati ka Briti parlamendisaadiku eest
Programmi on värskelt kajastanud ka vasakpoolne uuriva ajakirjanduse organisatsioon Grayzone. Endine leiboristide rahvasaadik Chris Williamson ütles väljaandele, et paljastused näitavad, kuidas Briti agendid kasutavad BBCd ja Reutersit täpselt samade tegevuste jaoks, milles kohalik meedia ja kommentaatorid Venemaad süüdistavad. "BBC ja Reuters esitavad ennast laitmatu reputatsiooniga, erapooletute ja autoriteetsete uudiskanalitena, kuid need paljastused kompromiteerivad neid tohutult," märkis Williamson.
Williamson püüdis 2019. aastal programmi kureeriva CDMD tegevuse kohta ka infot saada, kuid põrkas takistuste otsa. "Ministrid ei andnud mulle ligipääsu organisatsiooni puudutavate dokumentide ega kirjavahetuse kohta, kuna see seadvat programmi efektiivsuse ohtu," tõdes ta. Williamsoni sõnul oli CDMD võtnud sihikule ka endise leiboristide juhi Jeremy Corbyni ja teised leiboristide juhtfiguurid.
Pea 80 megabaiti lekkinud dokumente avalikustas anonüümne rühmitus. Kuidas dokumendid on kätte saadud, pole teada – on võimalik, et lekke taga on Venemaa. Vene meedias, näiteks RTs, on dokumendid ka juba kajastust leidnud. Objektiiv avaldab lekete Eestit puudutava osa avalikust huvist lähtuvalt. Objektiiv pole dokumendiarhiivis viiruseid tuvastanud, kuid ei saa nende puudumist ka garanteerida. Samuti ei ole võimalik kindlalt väita, et kõik dokumendid on autentsed, kuid programmi kui säärase olemasolu kinnitavad avalikud allikad ja asjaosaliste ütlused.