Eile läbis riigikogus esimese lugemise sotside poolt algatatud erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seadus, mis annaks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) õiguse nõuda välja teavet ja dokumente ka kolmandatel isikutelt. Juba 2015. aastal üritas toona sots Ardo Ojasalu poolt juhitud komisjon SAPTKlt teavet välja nõuda ja püüdis panna politseid SAPTK suhtes väärteomenetlust algatama, millest politsei siis keeldus. 2016. aastal püüdis ERJK esmakordselt saada juurde volitusi, mida nüüdne eelnõu neile annaks.
Eelnõuga täiendataks olemasolevat seadust nii, et komisjon võiks kõikidelt kolmandatelt isikutelt küsida teavet ja dokumente, samuti kutsuda neid komisjoni ette aru andma või kirjalikke selgitusi jagama. Eelnõu algatas sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid.
EKRE fraktsioon tegi eile riigikogus ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas EKRE fraktsiooni 17 liiget, vastu oli 66 ja hääletamisest loobus 11 saadikut. Erapooletuid ei olnud. Isamaalastest jätsid hääletamata Tarmo Kruusimäe, Mihhail Lotman, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seeder, Priit Sibul ja Raivo Tamm. Keskerakondlastest jätsid hääletamata Dmitri Dmitrijev, Jaanus Karilaid ja Erki Savisaar. Hääletamata jätsid ka sots Ivari Padar ning reformierakondlane Jürgen Ligi.
2015. aastal nõudis komisjon SAPTKlt andmeid pärast seda, kui sihtasutus korraldas enne märtsikuiseid riigikogu valimisi teavituskampaania, mille raames saadeti üle Eesti laiali sadu tuhandeid kirju, voldikuid, lendlehti ja postereid, et tuletada valijatele meelde, kes olid kooseluseaduse läbisurujad ning anda omapoolne hinnang erakondade ja kandidaatide usaldusväärsusele pereväärtuste seisukohast.
Aprillis pöördus ERJK SAPTK poole ja palus vastata kampaaniaga seonduvaile üksikasjalistele küsimustele. "Saatsin Ardo Ojasalule konkreetse ja viisaka vastuse, tänades teda pöördumise eest ja selgitades, et meil ei ole seadusest tulenevat kohustust ERJK esitatud palvet täita, kuna SAPTK ei ole ei erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit ega ka valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik ning seega ei kuulu subjektideringi, kellelt on komisjonil õigus andmeid nõuda," kirjutas SAPTK juht Varro Vooglaid toona.
Seepeale palus ERJK politseil algatada väärteomenetlus, millest viimane aga keeldus. Nimelt leidis PPA, et SAPTK kampaaniat ei saanud pidada valimisreklaamiks, kuna kampaania raames oli kajastatud teave kõikide riigikogus esindatud erakondade kohta. PPA sõnul oli kampaaniamaterjalide puhul tegemist pigem üldise infomaterjaliga, mis tutvustas riigikogu valimistel osalevaid erakondi ja kandidaate teatud aspektist (suhtumine kooseluseadusesse ja traditsioonilisse perekonda) lähtuvalt. "Kõiki erakondi tutvustava infomaterjali avaldamist ei ole võimalik käsitada reklaamina, seega ka mitte annetusena, st erakonnale või erakonna liikmele loovutatava rahaliselt hinnatava hüvena," märkis PPA.
ERJK küll vaidlustas PPA otsuse, kuid amet jäi endale kindlaks. "Kuna SAPTK trükistel kajastati kõiki suuremaid erakondi ning lisaks sellele palju erinevaid Riigikogu kandidaate, oleksid need kõik väärteomenetluse alustamise korral menetlusaluse isiku staatuses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud karistusnormi sisu ja mõte ei ole ühe juhtumi raames võtta vastutusele üks annetaja, kõik erakonnad ja kandidaadid," leidis politsei.
2016. aasta aprillis leidis Ojasalu, et ERJKl oleks vaja volitusi juurde. Tema sõnul oli suurimaks probleemiks see, et kontrollida polnud võimalik kolmandaid isikuid, kes on erakondadega majanduslikes suhetes. "Kontrollmenetlus ei tööta piisavalt operatiivselt. Seetõttu me leiame, et saamaks n-ö täielikult tõendite kogumisega ja meiepoolse haldusmenetluse protsessiga paremini hakkama, on vajalik, et meil oleks õigus saada infot ka nendelt kolmandatelt isikutelt, kes siis meie kontrollitavatega mingeid tehinguid teevad," leidis Ojasalu.