Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) hinnangul oleks neile vaja õigust nõuda infot kolmandatelt isikutelt, kes teevad erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatidega tehinguid.

ERJK on oma viie tegevusaasta jooksul nõudnud kokku üle 175 000 euro väärtuses keelatud annetuste tagastamist, ent kõige suuremaks probleemiks peab komisjoni juhtiv sotsiaaldemokraat Ardo Ojasalu võimaluse puudumist kontrollida mitte ainult erakondi ja kandidaate, vaid ka kolmandaid isikuid, kes on erakondadega majanduslikes suhetes.

“Kontrollmenetlus ei tööta piisavalt operatiivselt. Seetõttu me leiame, et saamaks n-ö täielikult tõendite kogumisega ja meiepoolse haldusmenetluse protsessiga paremini hakkama, on vajalik, et meil oleks õigus saada infot ka nendelt kolmandatelt isikutelt, kes siis meie kontrollitavatega mingeid tehinguid teevad,” leidis Ojasalu.

ERJK aseesimees Kaarel Tarandi hinnangul on komisjoni praegused volitused piisavad. “Me saame neid järelevalvatavaid, kes teevad meiega koostööd, nõustada, toetada ja aidata paremini kõndida seaduskuulekuse teel,” rääkis Tarand.

“Muidugi, vahendeid jääb napiks nende puhul, kes sihilikult mängivad teiste reeglite järgi või kuulutavad ennast asuvat väljaspool Eesti õigussüsteemi,” lisas Tarand.

Ardo Ojasalu sõnul on nad teinud mitu ettepanekut Riigikogu õiguskomisjonile, et muuta erakonnaseadust. Ta lisas, et ka praegu on õiguskomisjoni saadetud üks muudatustepakett.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul ei ole ERJK soov saada laiemaid volitusi üllatav, pidades silmas, et just nende volituste puudumine, mille üle komisjoni juhid kurdavad, takistas ka SAPTK-lt soovitud info väljanõudmist.

“Mõistan, miks komisjon tahaks saada laiemaid volitusi, aga samas ei saa niisugust soovi pidada põhjendatuks, sest parteide endi esindajatega mehitatud komisjon on värdmoodustis, millisele ei tohiks õigusriigis üldse kohta olla,” ütles Vooglaid.

“Mitte kuidagi ei saa pidada õiglaseks ega normaalseks, et erakondade rahastamise üle teostab järelevalvet organ, mis koosneb suures osas erakondade esindajatest ja mida isegi juhib sotsiaaldemokraatide esindaja,” selgitas Vooglaid ja lisas, et elementaarsete hea menetlustava põhimõtete kohaselt ei tohiks järelevalvet teostada samad subjektid, kelle tegevuse suhtes tuleks järelevalvet teostada.

Möödunud aastal püüdis ERJK saavutada väärteomenetluse algatamist ka SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks suhtes, heites viimasele ette 2015. aasta parlamendivalimiste kontekstis keelatud annetuste tegemist ja seeläbi erakonnaseaduse rikkumist.

SAPTK on aga väljendanud järjepidevalt seisukohta, et sihtasutus ei teinud ühelegi erakonnale ega kandidaadile annetusi – rääkimata keelatud annetustest –, vaid seisis valimiste eel oma tõekspidamiste eest ning levitas selleks omaalgatuslikult ja iseseisvalt informatsiooni, et valijad saaksid teha teadliku valiku.

SAPTK ei nõustunud andma ERJK-le oma teavituskampaania kohta informatsiooni, toonitades 2015. aasta 15. aprillil komisjoni pöördumisele saadetud vastuses, et erakonnaseaduse kohaselt ei ole komisjonil õigust kolmandatelt isikutelt infot nõuda:

“Täname Teid pöördumise eest SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poole. Tulenevalt seadusest ei ole meil kohustust Teie kirjas esitatud palvet täita. Juhul, kui soovite meie sihtasutuselt andmeid nõuda, palume Teid lahkelt teada anda, milline on taolise nõude seaduslik alus, sest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuse aluseks oleva erakonnaseaduse § 12_11 lg 2 p 1 kohaselt on komisjonil õigus nõuda dokumente üksnes erakonnalt, erakonna nimekirjas kandideerinud isikult, valimisliidult, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikult või üksikkandidaadilt, kelle hulka SAPTK ei kuulu.”

2015. aasta sügisel keeldus Politsei- ja Piirivalveamet hoolimata ERJK korduvast nõudmisest SAPTK vastu väärteomenetluse algatamisest, põhjendades oma otsust sellega, et SAPTK kampaanias puudusid väärteo tunnused:

“Kuna SAPTK trükistel kajastati kõiki suuremaid erakondi ning lisaks sellele palju erinevaid Riigikogu kandidaate, oleksid need kõik väärteomenetluse alustamise korral menetlusaluse isiku staatuses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud karistusnormi sisu ja mõte ei ole ühe juhtumi raames võtta vastutusele üks annetaja, kõik erakonnad ja kandidaadid.”

SAPTK saatis valimiste eel oma teavituskampaania raames üle Eesti laiali sadu tuhandeid kirju, voldikuid, lendlehti ja postereid, et tuletada valijatele meelde, kes olid kooseluseaduse läbisurujad ning anda omapoolne hinnang erakondade ja kandidaatide usaldusväärsusele pereväärtuste seisukohast.

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis vedasid valitsusparteidena kooseluseaduse läbisurumise püüdlusi, kaotasid valimistel oma parlamendi enamuse, omades valimiste eelse 57 koha asemel Riigikogus vaid 45 kohta. 40-st kooseluseaduse vastuvõtmise poolt hääletanud Riigikogu liikmest osutus tagasivalituks vaid 14 (koos asendusliikmetega 17).

Temaatilist Aktuaalse Kaamera uudislõiku saab vaadata siit.