Juuli alguses langetas Harju Maakohus otsuse, millega tühistas SAPTK abil algatatud väärteoasjas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt noorele muusikule Emma Johanna Lepasoole tehtud trahvi. Nüüdseks on laekunud kinnitus, et PPA ei ole kohtuotsust edasi kaevanud ning seega on otsus jõustunud ja lõplik.
Kõnealune kaasus sai alguse pärast seda, kui noor ema, muusikatudeng ja laulja Emma Johanna Lepasoo tegi 6. aprillil hilisõhtul kinnises Facebooki grupis „Muusikute infovahetus" postituse, kus kutsus teisi muusikuid järgmisel päeval koos endaga Toompea meeleavaldusele musitseerima.
Olgugi, et see postitus eemaldati grupi administraatori poolt vaid loetud minutid hiljem, kuna poliitilise sisuga postitused ei ole grupis lubatud, algatas PPA Põhja prefektuur juba järgmisel päeval laulu „Taas ärkamise aeg" autoriks oleva Lepasoo suhtes väärteomenetluse. Kuigi PPA soovis asja lahendada kiirmenetluse ja minimaalse trahviga, et saavutada süüdimõistev otsus, soovitas SAPTK mitte süüd omaks võtta, kuna mitte mingisugust õiguserikkumist ei olnud toime pandud.
Väärteomenetlus päädis 7. mail süüdimõistva otsuse ja 160 euro suuruse trahvi määramisega, sest PPA hinnangul rikkus Lepasoo oma postitusega avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõudeid. PPA seisukoha aluseks oli hinnang, nagu teinuks kõnealune postitus Lepasoost selleks ajaks juba ca nädal aega Toompeal toimunud meeleavalduste korraldaja ja korraldajana oleks ta pidanud meeleavaldused registreerima. Reaalselt ei olnud Lepasoo mitte kuidagi nende meeleavalduste korraldamisega seotud ega olnud selleks ajaks veel kordagi neil meeleavaldustel osalenudki.
Algusest peale nõustas Lepasood SAPTK, tagades õigusabi, mida osutas SAPTK-ga õiguskeskuse ülesehitamiseks tihedamat koostööd alustanud jurist Henno Nurmsalu. SAPTK abil sai PPA otsus 7. mail Harju Maakohtus vaidlustatud. Kaebuse sisuks oli osutus, et PPA otsus on õigusvastane, kuna reaalselt ei ole Lepasoo talle etteheidetud õigusrikkumist toime pannud. Kohtuistung toimus 17. juunil ja 21. juunil langetas kohus otsuse, millega rahuldas kaebuse, tühistades PPA poolt väärteomenetluses langetatud otsuse.
Kohus avaldas PPA soovil oma otsuse täisteksti 9. augustil, millest hakkas kulgema otsuse vaidlustamise 30-päevane tähtaeg. Kuivõrd PPA selle tähtaja lõpuks riigikohtule kassatsiooni ei esitanud, jõustus Harju Maakohtu otsus ja on nüüd lõplik.
SAPTK juhataja Varro Vooglaidi sõnul tuli SAPTK selles juhtumis appi, kuna küsimus on põhimõttelise tähtsusega.
„Algusest peale oli ilmselge, et Emma ei ole mitte mingit väärtegu toime pannud ja et kogu selle menetluse algatamine PPA poolt oli osaks viia läbi justkui näidispoomist – selleks, et hirmutada inimesi ja pärssida nende poolt meeleavaldustel osalemise teel oma põhiseaduslike õiguste kasutamist. Politsei käitumine on olnud sõna otseses mõttes häbiväärne ja mul on hea meel, et kohtuotsusega on nüüd saanud ametliku kinnituse tõsiasi, et kogu see menetlus, mis Lepasoo vastu algatati, oli otseselt ebaseaduslik," ütles Vooglaid ja lisas, et PPA võlgneb Lepasoole vabanduse.
„Eriti oluline on, et kohus nõustus meie seisukohaga, et avalikul koosolekul osalejatele ei saa süüks panna koosoleku korraldamist. Jõustruktuurid peavad lihtsalt leppima, et seaduslik on ka spontaanne, ilma korraldajateta koosolek. Koosolekul osalemine ei saa olla karistatav," lisas omalt poolt kogu menetluse vältel Lepasoo esindajaks olnud jurist Henno Nurmsalu.
Lepasoo ise väljendas samuti kohtuotsuse jõustumise üle heameelt. Tema sõnul oli hirmutav näha, kuidas politsei hakkas kevadel otsima võimalusi karistada inimesi pelgalt selle eest, et nad osalesid valitsuse poliitika suhtes kriitilistel meeleavaldustel.
„Politseipoolne käitumine, mille kohaselt hakati trahvima inimesi lihtsalt selle eest, et nad oma meelsust väljendasid, oli minu hinnangul vääritu ja kodanikke alandav. Suur tänu Varro Vooglaidile ja Henno Nurmsalule SAPTKst, kelle abiga tundsin end kogu protsessis kindlamalt. Kui oleksin mulle esitatud väärteosüüdistuse leplikult omaks võtnud ja mulle määratud meelevaldse ja ebaõiglase trahvi vastu tahtmist ära maksnud, poleks me täna siin, kus meil tekib ühiskondlik arutelu ja taastub kodanikujulgus," ütles ta.
SAPTK jätkab suuremate toetajate otsimist selleks, et käivitada oma alaliselt tegutsev õiguskeskus. Õiguskeskus soovitakse käivitada selleks, et kaitsta Eesti ühiskonnas vaba ja õiglase ühiskonnakorralduse aluseks olevaid põhimõtteid, mille osaks on muu hulgas sõnavabadus, südametunnistuse vabadus ja õigus meelt avaldada, aga ka muud põhiõigused, nagu õigus elule, õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigus omandile, vanemlikud õigused, õigus omada enesekaitseks relvi jms.
Mitmed olulised kohtuvaidlused on juba käimas, muu hulgas Vabariigi Valitsusega peetav kohtuvaidlus Tallinna Halduskohtus koroonapiirangute õiguspärasuse vaidlustamiseks. Samuti on õiguskeskuse tegevuse tulemusel sündinud põhjalik ülevaade Eestis kehtivast õigusest, mis reguleerib avalike koosolekute ehk meeleavalduste pidamist.