Politseinik Toompealt Vabaduse väljakule tõrjutud meeleavaldusel. Foto: Illimar Toomet

Oma õiguskeskuse käivitamise poole pürgiv SAPTK tuli appi muusikust noorele emale, keda politsei tahab trahvida üleskutse eest meeleavaldusel laulda. Kui väärteomenetlus peaks lõppema süüdimõistva otsusega, vaidlustatakse see kindlasti kohtus, sest vaba ühiskonna ideaali oluliseks pidavad inimesed ei või leppida politsei poolsete võimuliialdustega, et meeleavaldamise põhiseaduslikku õigust maha suruda.

Möödunud nädala reedel, 23. aprillil sai SAPTK abil esitatud vastulause Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väärteoprotokollile väärteomenetluse raames, mille Põhja prefektuur algatas, et karistada üht muusikust noort ema Facebooki kinnises muusikute grupis tehtud ja vaid viis minutit üleval olla jõudnud üleskutse eest tulla koos temaga Toompeal toimunud meeleavaldusele laulma.

Juba järgmisel hommikul pärast eelmise päeva hilisõhtul nimetatud üleskutse tegemist võeti politseist kõnealuse postituse teinud noore naisega ühendust ning ta kutsuti väärteomenetluse raames jaoskonda ütlusi andma. Kuigi politsei soovis asja lahendada kiirmenetluse ja minimaalse trahviga, et saavutada süüdimõistev otsus, soovitas SAPTK abil ütluste andmisele kaasatud jurist tungivalt mitte süüd omaks võtta, kuna mitte mingisugust õiguserikkumist ei olnud toime pandud. 

PPA heidab menetlusalusele isikule ette avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumist, aga samas ei ole selge, milles peaks olema rikkumine seisnenud. Väärteoprotokolli kohaselt peaks õigusrikkumine seisnema korrakaitseseaduse paragrahvis 67 lõige 1 punkt 2 sätestatud nõude rikkumises, mille kohaselt peab avaliku koosoleku korraldaja koosoleku toimumisest politseile eelnevalt teada andma, kui koosolekul on kavas kasutada helitehnikat. Ent tegelikult ei ole menetlusalune isik üheski mõistuspärases tähenduses koosoleku korraldaja ja ühtlasi ei kavatsenud ta meeleavaldusele helitehnikat viia ega ka seda kasutada.

Samuti on väärteoprotokollis rikutud õigusnormina nimetatud korrakaitseseaduse paragrahvi 65 lõige 1, mille kohaselt peab korraldaja väljaspool hoonet toimuva avaliku koosoleku puhul määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Samas ei ole menetlusalune isik kindlasti kõnealuste meeleavalduste korraldaja, sest meeleavaldused olid eelnevalt toimunud juba ca nädal aega ilma, et temal oleks olnud sellega pistmist ja tema osalus meeleavaldusel piirduski paari laulu laulmisega. Oluline on seejuures asjaolu, et väärteomenetlus algatati juba enne, kui menetlusalune isik oli üldse jõudnud Toompeal laulmas käia. See näitab, et politsei nägi väärtegu mitte meeleavaldusel laulmises, vaid üleskutses meeleavaldusel laulda.

Ühtlasi ei ole kõnealused meeleavaldused olnud keelatud – nagu on kinnitanud nii PPA esindajad kui ka siseminister – ning seega ei ole keelatud ka üleskutse esitamine neist osa võtta ja neil laulda.

SAPTK juhataja Varro Vooglaiu sõnul on PPA poolt selgelt otsitud alustel väärteomenetluse algatamine arusaamatu ja juriidiliselt ebakompetentne ning on raske näha, kuidas ka otsuse korral menetlusalune isik väärteos süüdi mõista võiks see kohtus püsima jääda.

„Tahes-tahtmata jääb mulje, et mõned päevad enne seda, kui 11. aprillil Vabaduse väljakul aset leidnud jõudemonstratsiooniga vint kõvasti üle keerati ja seejärel tagasi tõmmati, otsis PPA vägisi võimalust meeleavaldustega kuidagigi seondunud inimeste suhtes väärteomenetlusi algatada, et seeläbi pärssida meeleavalduste toimumist. Antud juhul on aga võimu näitamisega mindud selgelt üle piiri, sest politsei asi on tegeleda reaalsete õigusrikkumiste menetlemisega, mitte otsida võimalust algatada valikuliselt väärteomenetlusi inimeste suhtes, kes ei ole tegelikult õigust rikkunud, ent kelle tegevus on valitsusele pinnuks silmas,“ ütles Vooglaid.

SAPTK seondus Vooglaiu sõnul kõnealuse asjaga põhimõtte pärast.

„Meil võivad olla erinevad tõekspidamised, aga vaba ühiskonna ideaali austavate inimestena peaksime jõustruktuuride poolt kodanike elementaarsete poliitiliste õiguste mahasurumise tendentsidele otsustavalt vastu astuma. Õigus meelt avaldada on üks demokraatliku ühiskonna peamistest alustest ja seda peab austama ka politsei. Kui politsei hakkab aga hoopis otsima võimalusi inimesi kõnealuse õiguse seadusliku kasutamise pärast karistada, siis on midagi väga valesti – seda enam, kui meelt avaldatakse politsei võimuvolituste laiendamise vastu,“ selgitas ta.

PPA langetab oma otsuse kõnealuses väärteoasjas 10. mail. Vooglaiu sõnul vaidlustatakse menetlusaluse isiku väärteos süüdimõistmise korral see otsus kindlasti kohtus, sest tegu on väga põhimõttelise vaidlusega.