10. oktoobril leiab Tartu ülikooli kohvikus aset avalik debatt teemal "Kas 1934. aasta riigipööre hoidis ära suurema kahju?" Riigipöörde poolt räägib ajaloolane Andres Adamson. Vabadussõjalasi kaitseb aga ajaloolane Jaak Valge. Väitlust modereerib Art Johanson. Objektiiv teeb väitlusest salvestuse.
Käesoleva nädala pühapäeval kell 15 võib Tartu ülikooli kohvikus (Ülikooli tänav 20) jälgida ajaloolaste Andres Adamsoni ja Jaak Valge debatti teemal "Kas 1934. aasta riigipööre hoidis ära suurema kahju?"
Ajaloodoktor Andres Adamsoni hinnangul kulges ülemaailmse majanduskriisi ja noore Eesti riigi oskamatuse tõttu sellega hakkama saada 1930. aastate alguses sügav poliitiline kriis.
"Majandusliku julgeoleku kadumine võimendas ühiskonnasiseseid vastasseise. Ajapikku tõusis ühte pearolli Eesti Vabadussõjalaste Liit, mis tegi vaid mõne aasta jooksul läbi mitu arenguetappi: esmalt endiste Vabadussõja sõdurite-ohvitseride peamiselt omi eesõigusi kaitsnud kutserühmitus, siis poliitiline liikumine ajale jalgu jäänud põhiseaduse parandamiseks, alul käsikäes paari riigikogu erakonnaga, seejärel omal käel," kirjeldab Adamson.
Adamson osutab, et vabadussõjalaste juhtkonnas toimus võimupööre: "Võim läks äärmusliku, oma eesmärgid ja võitlustaktika Saksa rahvussotsialismilt ja Itaalia fašismilt laenanud kildkonna kätte, kes välistas koostöö seniste erakondadega."
"Oma põhiseaduseelnõu võidu mõju all võeti alates 1933. aasta sügisest ette äge propagandarünnak ainuvõimu saavutamiseks mistahes vahenditega. Et see valimiste võitmise teel võimatu, sai selgeks kohalike valimistega 1934. aasta alul, kuid kohe sai selgeks ka see, et vapsid taltuda ei kavatsenud ja valmistusid vähemalt sõnades ka otseseks vägivaldseks võimuhaaramiseks," jätkab Adamson.
"Ühiskonna selge enamuse toel eemaldati vapsid 12. märtsi pöördega avalikust poliitikaelust, nii nagu olid juba varem eemaldatud kommunistid (kelle varasem toetajaskond moodustas nüüd olulise osa vapside toetajaist) ning nagu Soomes eemaldati avalikust elust 1930 kommunistid ja 1932 Lapua liikumine. Nii nagu Soomes, rikuti ka Eestis seejuures mõnevõrra seadusi, kuid järgiti rahva enamuse tahet ja riigikohus tunnistas toimunu õiguspäraseks."
Adamsoni järgi poleks riigipööre suure enamuse toeta nõnda valutult toimuda saanud.
"Kokkuvõttes hoidis pööre ära riigi täielikku anarhiasse vajumise koos sellega kaasnevate julgeolekuriskidega ning oli seeläbi õigustatud, ent arusaadavalt ei õigusta see kõike seda, mis järgnes," tunnistab ajaloolane.
Ajaloodoktori ja riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on rahvahääletuste tähendus, vabadussõjalaste olemus ning 1934. aasta riigipöörde põhjendatus olnud pikka aega olnud eesti ajaloolaste vaidlusteemaks.
"Senini levinud narratiiv vabadussõjalastest kujunes Pätsi autoritaarrežiimi ajal, süvenes Nõukogude okupatsiooni aastail ega saanud otsustavat hoopi ka pagulasajalooastelt, kes ei soovinud iseseisvusaega kritiseerida. Viimastel aastakümnetel on ilmunud ridamisi teemakohaseid uurimusi, kus on näidatud, et 1934. aasta riigipöörajate põhjendused paika ei pea," osutab Valge.
"Ilmselt võib öelda, et kaasaja ajaloolaste seas on kujunenud konsensus, et riigipööret ei korraldatud "demokraatia kaitseks", vaid pigem võimu hoidmiseks. Teisalt on aga hakatud küsimärgistama rahvahääletusi demokraatia instrumentidena ning taasesitama autoritaarrežiimi käsitlust vabadussõjalastest," nendib Valge.
Valge leiab, et tagantjärgi esitatav argument, mille kohaselt oleksid vabadussõjalased võinud muutuda Eesti demokraatiale ohtlikuks, ei päde, kuna kellelgi ei ole ettenägemisvõimet ning demokraatia likvideerimine selleks, et "kaitsta demokraatiat" on nonsenss.
"Pealegi võiks niisuguse argumendi omaksvõtt anda rohelise tule ükspuha missuguse poliitilise erakonna, liikumise või ka aatesuuna likvideerimisele, mis võimulolijatele parasjagu ei meeldi," märgib Valge.
Valge loodab, et osalejad näevad pühapäeval Tartus ehedat diskussiooni, mis on välja peetud härrasmehelikus laadis.
Sissepääs on prii ja kõik ajaloohuvilised on oodatud!